Hääl sõnas, et riigikontrolli raport aitab diskussiooni edasi viia. "Kuigi iseenesest seal energiaturu osaleja jaoks midagi põrutavalt uut ei olnud, mulle tundub, et kõige märgilisem või olulisem nüanss, mis selgelt välja tuli, oli, et varustuskindlus ilma hinnakomponenti arvestamata ei ole ühiskonna jaoks väga väärtuslik hüve," ütles ta.

Hääl märkis, et tagasi vaadates on kõige suurem väljakutse, kuidas hinnaküsimust käsitleda ning oluline on, mis hind on elektril lõpptarbijale. "Selle suure pildi pidevalt laual hoidmine ja tervikuga tegelemine ongi väga väljakutseterohke ülesanne, palju lihtsam on lahendada üksikuid juppe kogu rehkendusest."

Energiavajaduse katmisest rääkides keskendutakse palju tuuleparkide rajamisele, Hääle sõnul on selge, et ainult tuulest ei piisa. "Tegelikult me saame aru, et fossiilse maailma järel see energiamajandus ongi palju mitmekesisem, sest ühte hõbekuuli, mis seda asendaks, ei ole," rääkis ta.

Kuni elektriturg töötab tõrgeteta, ei pane keegi seda tähele, kuid väga volatiilset hinda võib pidada tõrkeks, sõnas Hääl. Tema sõnul tuleb tegeleda sellega, et energia hind oleks tarbijatele ettenähtavam ning taskukohane kodutarbijale ja konkurentsivõimeline majandusele. "Me siin konkureerime selgelt ka naaberriikide ja regioonidega," märkis ta.

Hääl nentis, et asjatu on oodata, et turg praegused energiaturu probleemid lahendab, arvestades seda, kuidas turul hind kujuneb.

"Oluline on see, kus ja kellele me energiat peame kohale viima või tootma. Kui see küsimus on vastatud, milline on see majandus, millised on need tarbimiskohad, siis saab vastata, milline peaks olema energiapoliitika, et see energia tekiks. Energiapoliitika ei saa käia majanduspoliitikast ees, sest ta teenindab majandust, mitte vastupidi," ütles Hääl.

Riigikontroll viitas, et juhitavaid võimsusi pole piisavalt, tegelikult ei ole Hääle sõnul piisavalt ka juhitamatuid võimsusi, kuid küsimus on tervikvaates. "Kui lähme siin väga tasakaalust välja, teeme palju juhitamatut võimsust, siis tasakaalustavate võimsuste kulu on selle võrra suurem ehk ta pole optimaalne, kuna seda pole arvesse võetud tervikpildi kokkupanekul," rääkis Hääl.

"Lahendus ei ole mitte meretuulepark, maismaatuulepark, hübriidpark, tuumajaam – need on kõik pusletükid selles suures pildis. Minu meelest neid asjatult vastandatakse omavahel," ütles Hääl.  

Ärimudelit saab üles ehitada väiksemate tundide vastu, kuigi see on keeruline. "See energiaturg, kust tuleme ehk puhas plaanimajanduslik, ja see, kuhu teel oleme või soovime teel olla, on nii fundamentaalselt erinevad, et ajalooliste andmete pealt on väga keeruline ühtegi ärimudelit kokku saada ja finantseerijat veenda, et see on õige plaan. Ma arvan siiski, et see muutus on toimumas, eriti kui räägime juhitavatest võimsustest, näiteks gaasijaam, mida on võimalik teha ka süsinikuvabalt, Eestis toodetava biogaasi baasil."

Seda võimaldav turudisain aga praegu puudub, mis välistab ka lõplike investeerimisotsuste tegemise, sõnas Hääl.

Hääle sõnul seisab ees valik, kas minna edasi samamoodi või turudisain teha selliseks, et näiteks juhitamatu võimsus ja salvestus peavad enne kokku saama ja pakkuma turule stabiilsemat profiili.

"Ega salvestuse investeeringud saa enne tekkida, kui pole selge, kuidas turule pääsemine toimub. Turu kujundamine on riikide ja regulaatorite ülesanne, mitte ei saa jääda selle peale ootama, et mõni turuosaline on nii julge või tal on sellist kapitali, millega saab tulla lihtsalt proovima," sõnas Hääl.

Et 2030. aastal saada enamik elektrist taastuvenergiast, on sinna kõrvale vaja ka salvestusvõimsust. Selleks on Hääle sõnul tehnoloogia olemas, jämedalt jaguneb see pikaks ehk 12-tunniseks ja lühikeseks ehk kuni kuuetunniseks. Salvestamise hind jääb Hääle sõnul 50 ja 150 euro vahele megavatt-tunni kohta.

"Aga kui see tundub ühelt poolt kallis, siis kui vaatame kasvõi kolmanda kvartali Eesti ja Soome elektri hinna erinevust, siis see oli üle 50 euro. Tegelikkuses selles maailmas, kuhu oleme sisenenud, kus on väga volatiilsed hinnad tulenevalt tootmisvõimsuste eripärast, siis selline salvestuse mahtumine sinna, sõltumata tehnoloogiast, kus ta aitab katta muid kulusid, tipukoormusi jne, siis sellel tehnoloogial on kindlasti täna koht, aga seda lahendatakse lokaalsete tootmiste efektiivsuse parandamiseks, aga ei tehta kogu võrku silmas pidades," rääkis Hääl.