USA soovib nurjata Venemaa katset saada maailma juhtivaks LNG eksportijaks

USA kehtestas esmakordselt sanktsioone Vene veeldatud maagaasi (LNG) projekti vastu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Seni ei soovinud lääneriigid laiendada Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone LGN-le. Nii impordivad Euroopa riigid siiamaale Vene veeldatud maagaasi, kuigi nafta impordile on kehtestatud sanktsioonid.
Novembri alguses avalikustas USA välisministeerium sanktsioonide paketi Vene veeldatud maagaasi arenduse Arctic LNG 2 vastu. Tegemist on esimeste sanktsioonidega Vene LNG ettevõtete või projektide vastu.
Sanktsioonid tähendavad seda, et ettevõtted, mis soovivad tegutseda USA-s, ei tohi Arctic LNG 2 päritolu veeldatud maagaasi osta. Põhimõtteliselt tähendab see, et Euroopa ja Aasia riikide ettevõtted peavad veel arendusjärgus oleva projekti gaasist loobuma.
USA ametnikud selgitasid, et nad teevad vahet juba olemasolevate LGN tarnete ja alles tulevaste projektide vahel.
"Meil pole strateegilist huvi, et vähendada globaalset energiapakkumist, mis tõstaks energiahindu üle maailma ning suurendaks Putini kasumeid," ütles USA välisministeeriumi ametnik Financial Timesile.
"Kuid samas meie koos liitlaste ja partneritega oleme tugevalt huvitatud sellest, et Venemaa minetaks juhtiva energiatarnija staatuse aja jooksul," lisas ametnik.
Gõda poolsaarel asuv Arctic LNG 2 peaks saama Venemaa suuruselt kolmandaks veeldatud maagaasi projektiks. Täisvõimsusel peaks tootmine ulatuma 20 miljoni tonnini veeldatud maagaasi 2030. aastaks, mis moodustaks kolmandiku ennustatavast Vene LNG tootmisest. Praegu toodab Venemaa kolm korda vähem veeldatud maagaasi.
Eeldati, et gaasi eksport maailmaturgudele pidanuks algama 2024. aastal, kuid nüüd ütleb konsulteerimisfirma Energy Aspects, et sanktsioonide mõjul võib tootmise algus edasi lükkuda.
Olukorda teeb keeruliseks asjaolu, et lisaks Vene ettevõttele Novatek osalevad projekti arendamisel ka välismaised ettevõtted. Nii on Prantsuse ettevõttel TotalEnergies, kahel Hiina riigiettevõtetel ja Jaapani riigi osalusega ettevõtte Jogmec ja eraettevõtte Mitsui & Co ühisel valdusettevõttel igaühel 10-protsendiline osalus projektis.
Arctic LNG 2 projekti investeerinud ettevõtetel on õigus ammutatud maagasile proportsioonis oma osalusega. Ometi on sanktsioonide järgi välisinvestoritel aega järgmise aasta jaanuari lõpuni oma osaluse müügiks.
Mitsui esindaja on öelnud, et see kavatseb täita sanktsioone ning praegu uurib see spetsiifilisi üksikasju. Jaapani riigi osalusega Jogmeci esindaja seletas, et see kogub infot huvitatud osapooltelt ning jälgib olukorra arenguid. Samuti ütles Total pressiteates, et sanktsioonide tagajärgi praegu veel hinnatakse.
Kui Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire ütles, et sanktsioonid ei ohusta Euroopa gaasiimporti, siis Jaapani tööstusminister Yasunori Nishimura ütles, et teatud mõju Jaapanile on vältimatu.
USA pole veel kehtestanud sanktsioone juba gaasi tootvatele Vene LNG projektidele nagu Yamal LNG ja Sakhalin 2. Sealt pärinev gaas jõuab vastavalt Euroopasse ja Aasiasse.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times