Kliimaminister Kristen Michali sõnul saab Tallinna lennujaam nelja aasta jooksul raha CO2 vahenditest.

"Esialgsed mõtted on sellised, mis puudutavad hoonete soojustamist, kütet, elektrivõrkude tugevdamist, et seal oleks võimalik kasutada ja tulevikus ka laadida taastuvenergiat. Näiteks lennujaamal on üle 5000 valgusti, mida nad plaaniks LED lampideks ümber viia," ütles Michal.  

Lisarahastuse tõttu väheneksid lennujaama investeeringud hoonetesse ja seetõttu väheneks vajadus tasusid tõsta.

"Kokkulepe on, et järgmisel aastal lennujaama tasud ei tõuse ja see tähendabki seda, et nad saavad sellest programmist raha juurde investeeringute tegemiseks. See aitab neil püsida tasude mõttes teiste lennujaamadega heas konkurentsis ja hoida oma tasusid mõistlikul tasemel," nentis Michal.

Teatavasti tõstis Tallinna lennujaam mai kuus lennujaamatasud kolme euro võrra reisija kohta ehk 10,50 euroni. Ryanair pidas tasusid liiga kõrgeks, kuid konkurentsiameti pidas neid põhjendatuks. Ka lennunduseksperdi Sven Kukemelki sõnul oli see paratamatu.

"Tallinna lennujaam ei olnud enne selle aasta kevadet üle 10 aasta lennujaama tasusid muutnud, olukorras kas palgad tõusevad, energiakandjate hinnad tõusevad, tehnikahinnad lähevad järjest üles, inflatsiooni pealt. See ei ole jätkusuutlik, lennujaama sellisel tasemel edasi opereerida," lausus Kukemelk.

Rahastus peaks kindlustama, et tasud ei tõuse järgmisel aastal ja neid saab vähem tõsta kuni 2027. aastani, kinnitas Michal.

Tallinna lennujaam ise ei soovinud lisaraha teemat kuidagi kommenteerida, sest ühtki otsust veel ei ole ja rahakasutus ei ole samuti veel teada.