Lätis on eurorahade kasutamine viinud mitme kriminaalasja algatamiseni
Lätis on ettevõtlustaristu rajamine Euroopa Liidu ja Läti riigi raha eest viinud mitme kriminaalasja algatamiseni. Euroopa prokuratuur kahtlustab, et omavalitsused kasutavad suurimat võimalikku toetussummat konkreetsete ettevõtete huvides.
Eesti piiri lähedal Ergemes või Härgmäel kutsuvad kuulutused õunu müüma. Valka omavalitsuse enampakkumise tulemusel võiks siinsamas lähedal asuv siidritootmine kolida üle Euroopa Liidu ja Läti riigi raha eest rajatud uude hoonesse. Tööd saaks 23 inimest. Euroopa prokuratuur aga leiab, et omavalitsus on välja petnud 775 000 eurot maksumaksjate raha, sest sisuliselt võidi tegutseda ühe firma huvides.
Septembris hakati uurima Valmiera tööstuspargi tagamaid, seal võib olla ebaseaduslikult kasutatud neli miljonit eurot.
Uute töökohtade loomiseks vajaliku ettevõtlustaristu rajamiseks saab Euroopa Liidu regionaalarengu fondist küsida projektile kas 40 või kuni 85 protsenti toetust.
Euroopa Liidu rahaasjade kontrollimiseks loodud Euroopa prokuratuurist kinnitatakse, et ükski omavalitsus polegi kasutanud seda 40 protsenti varianti, mis annab seadusliku võimaluse just ühe ettevõtte huvides töökohtade loomiseks mõeldud taristu rajada. Et aga kasutatakse maksimumi – 85 protsenti –, tähendabki, et nii suure toetuse juures peaks olema ettevõtteid kaasatud rohkem ja siin tekivad probleemid.
"Et saada maksimaalset võimalikku toetust, peidavad omavalitsused kontrolliorganite eest fakti, et nad on varem rääkinud läbi ettevõttega, kes võiks valmivat taristut kasutama hakata. Nii luuakse võimalused konkursil edukas olla sellele firmale. Sest tavaliselt osalebki enampakkumisel vaid üks kandidaat, sest valminud taristu on ehitatud sobiliku sisuga ja sobilikku kohta just selle firma vajadustest lähtudes," rääkis Läti Euroopa prokurör Gatis Doniks.
Omavalitsusjuhid eitavad kokkumängu, rääkimata korruptsioonist. Nad ütlevad, et projekti tingimustes oli lausa nõue leida mõni ettevõte, et taristu ei jääks hiljem tühjalt seisma.
"Loomulikult on omavalitsuse töötajad ettevõtjailt küsinud, millist hoonet neil vaja läheb. Prokuratuur aga leiab, et seda poleks tohtinud teha. Meie aga leiame, et tähtis on, et oleks toimunud aus enampakkumine, kus saanuks osaleda kõik huvilised. Valka juhtumi puhul on toimunud lausa neli konkurssi, alles kolmandas tekkis huviline. Meie arvates on kõik toimunud ausalt ega pole toimunud mingit kuritegu ega programminõuete eiramist," lausus Valka omavalitsuse endine juht Vents Armands Krauklis.
Juhtumiga seotud ettevõtjad on avalikkusele andnud vastuolulisi selgitusi või pole üldse teemat kommenteerinud.
"Näeme, et algul on enampakkumistel taristu üüri hind turuhinna lähedane. Seejärel aga tunnistatakse osa oksjoneid ebaõnnestunuks ja üürihinda langetatakse kümme korda," ütles Doniks.
Doniksi sõnul on taoliste juhtumite hulk aga probleem lisaks Lätile teisteski riikides.
Toimetaja: Marko Tooming