Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3 protsenti, tööjõus osalemise määr 74,5 protsenti ja tööhõive määr 69,1 protsenti.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,3 protsenti, mis tähendab aastataguse ajaga võrreldes 1,7 protsendipunkti ja teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti suurust kasvu.

Töötuid naisi oli kolmandas kvartalis 28 800 ja mehi 26 000, vastavalt oli töötuse määr naistel 7,7 protsenti ja meestel 6,9 protsenti.

Hõivatute arv oli tänavu kolmandas kvartalis 693 700.

"See oli küll suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv tuli üldise rahvaarvu suurenemise arvelt ning tööhõive määr, 69,1 protsenti, oli siiski väiksem kui aasta varem, mil see oli 69,5 protsenti," selgitas Vassiljeva.

Kui tavapäraselt on kolmanda kvartali hõivenäitajad viimastel aastatel olnud suuremad kui teise kvartali omad, siis tänavu on kolmanda kvartali hõivatute arv võrreldes eelmise kvartaliga pisut vähenenud, 1100 võrra. Vähenemine toimus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 65–74-aastaste seas, kelle hulgas oli kolmandas kvartalis 1000 hõivatut rohkem kui teises kvartalis.

"Silma torkab ka avaliku sektori hõivatute arvu vähenemine. Tänavu kolmandas kvartalis oli avalikus sektoris hõivatud 160 000, mis on 4600 inimest vähem kui aasta varem ja 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis. Avaliku sektori hõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest langes 22,9 protsendi peale," ütles analüütik.

Majandussektoriti kasvas hõivatute hulk võrreldes mullu sama ajaga teenuste sektoris ning vähenes tööstuses ja ehituses.

Piirkondlikus lõikes on erandiks Kesk-Eesti, kus kasvas hõivatute arv mullusega võrreldes ka tööstuse ja ehituse valdkonnas.

"Inimeste huvi töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis – seda näitab fakt, et võrreldes teise kvartaliga on kolmandas kvartalis mitteaktiivsete seast liikunud tööjõu hulka täiendavad 3400 inimest," ütles Vassiljeva. Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes vähenes mitteaktiivsete arv 2000 inimese võrra.

Tööjõus osalemise määr tõusis tänavu kolmandaks kvartaliks 74,5 protsendini.

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.

Analüütikud veel töötuse kasvus probleemi ei näe

Kuigi arvudes kasvab töötus jõudsalt, analüütikud veel suurt probleemi ei näe. Mihkel Nestor SEB-st usub, et suuremaid koondamisi võib tulla veel raskemini pihta saanud puidutööstuses, kuid mujal pigem mitte.

"Kuna viimastel aastatel on alatihti olnud see probleem, et tööd on, aga inimesi pole, siis ütlekski, et Eestis tööturu peamine probleem on inimeste defitsiit ja sellest tulenevalt - ühel hetkel läheb majanduses paremaks - aga siis pole inimesi võtta. Seepärast soovitakse töötajaid alles hoida ja kasutatakse selleks pikemaid puhkusi jne," ütles Nestor "Aktuaalsele kaamerale".

Sama meelt on ka Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas, kes tõdeb siiski, et väga kaua selline inimeste tööl hoidmine ei kesta.

"Ega ta väga kaua kesta ei saa ja meie tunne on olnud ka see, et see aasta teine pool on tõesti toonud ka tööturule reaalsed muutused, tööturg jahtub, tööpuudus kasvab ja inimesi küll hoitakse kinni, aga need puhvrid ei ole väga suured ja lõpmatuseni see ei kesta," ütles Aas.

Aas tõdeb ka, et kaua kestnud tööjõupuuduse taustal võib mõõdukas tööpuudus palgasurve ohjeldajana majandusele kasuks tulla.