ELAK on oluline komisjon juba seetõttu, et seal antakse Eesti seisukoht Brüsselist saabunud ettepanekutele või kavadele terve riigikogu nimel. Probleemiks on osutunud see, et aeg-ajalt paistab, nagu peale avalikkuse on komisjoni otsustest üllatunud mõnikord ka poliitikud, sealhulgas valitsus, ütles Pakosta.

"Seda me asume nüüd parandama /.../ ehk me muudame Euroopa Liidu asjade komisjoni töös seda, et esiteks me läheme avalikuks, see on põhimõttelise tähtsusega. Ja tuleneb see põhimõtteline tähtsus sellest, et riigikogu otsused peavad olema avalikud. /.../ Ja kuna Euroopa Liidu asjade komisjon teeb lõppotsuseid terve riigikogu nimel, siis see peaks olema avalik," lausus ta.

Et ELAK-i töö sellega päris laadaks kätte ära ei läheks, siis praegu kaalutakse riigikogus, kuidas komisjoni töö avalikuks täpselt muudetakse, lisas Pakosta. Kindel on see, et komisjoni istungeid saab hakata jälgima riigikogu kodulehel.

"See annab võimaluse siis inimestel, kes on ühe või teise teemaga seotud, näiteks taimekasvatajad või veoautojuhid – seal on väga palju ju erinevaid huvigruppe, kelle suhtes need otsused on – et nad saaksid tegelikult ka jälgida, kuidas otsus sünnib või tekib," lausus ta.

Pakosta sõnul veetakse praegu juhtmeid ning eetrisse saavad ELAK-i istungid minna siis, kui tehnika toimib.

Samas ei tähenda see, et kõik komisjonis toimuv ja kõik dokumendid avalikuks muudetaks. "Päris sajaprotsendiliselt me ei saa minna avalikuks. Kõik, mis puudutab näiteks julgeolekut, relvastust või ka diplomaatilisi läbirääkimisi teiste riikidega – selleks, et (Eesti) positsioonid oleks ette valmistatud niimoodi, et me tõesti edu saavutame, siis rahvusvahelise diplomaatia põhimõtte järgi neid ei avalikustata mitte üheski riigis enne," lausus ta.

Sellised dokumendid ei muutu ka tagantjärele täiesti avalikuks. "Tagantjärele tekib kokkuvõte, aga see kokkuvõte ei ole ka väga detailne avalikkuse jaoks. See on sama põhjus, miks kõik välisministeeriumi või kaitseministeeriumi dokumendid ei ole avalikud, need on kaks sellist valdkonda, kus selleks (ei avalikustata täielikult), et see tegevus oleks lõppkokkuvõttes edukas," ütles Pakosta.

Teiseks kavandab ELAK eelnõudesse varasemat sekkumist, sest praeguse praktikaga jõuavad Euroopa Liidu eelnõud riigikokku alles lõppfaasis ja suuremaid põhimõttelisi muudatusi siis enam teha pole võimalik, ütles Pakosta.

"Me hakkame ikkagi vaatama, et mis on Eestit kõige rohkem mõjutavamad asjad, neid juba päris alguses ja kavatseme poliitiliselt sekkuda nendesse asjadesse päris alguses. Me oleme juba alustanud sellega, et me teeme varasemad kuulamised, meil oli näiteks ravimipaketi varajane kuulamine," ütles Pakosta.

Ta lisas, et varajasem sekkumine tähendab ka seda, et eelnõu koostamisega hakatakse tegelema enne, kui valitsus on oma seisukoha kujundanud.

Kohale hakatakse kutsuma ka huvigruppe. "Mida ei ole tegelikult Euroopa Liidu asjade komisjon praktiliselt üldse 20 aastat teinud ja see on selles mõttes piinlik lugu, et seda näeb seadus ette. Seadus näeb ette, et riigikogu komisjon peab kutsuma komisjoni  istungile need huvigrupid, kes on eelnõu menetlemise ajal oma arvamust avaldanud ja mingil müstilisel põhjusel tõesti 20 aastat Euroopa Liidu asjade komisjon seda teinud ei ole. Tulemuseks saab olema see, et avalikul istungil on võimalik jälgida mitte ainult poliitikute säravaid arvamusi, vaid ka huvigrupid tulevad kohale ja ütlevad, mida nemad tegelikult sellest arvavad," rääkis Pakosta.

Huvigruppe ja teisi arvamuse avaldajaid hakatakse kaasama tõenäoliselt jaanuarist, aga kuivõrd muudatused on senist komisjoni töökorraldust arvestades suured, siis võib aega minna, ütles Pakosta.

"Kuna me teeme nii suuri muudatusi, siis natuke sõltub sellest, kuidas erinevad osapooled valmis saavad ettevalmistustega. Sisuliselt me ikkagi muudame töökorra nii-öelda kinnisest mustast kastist täiesti avalikuks, lahtiseks ja kaasavaks, mis on väga suur muudatus. Täpne kuupäev ei sõltu ainult meie komisjonist, aga õnneks on meil kõik erakonnad valmis selle muudatusega kaasa minema," lausus Pakosta.

Pakosta lisas, et Eesti seisukohad peaksid olema senisest nõudlikumad.

"Üldine hoiak on see, et Eesti seisukohad peavad olema selgemad ja peavad olema ambitsioonikamad. Kui on ikkagi midagi, mis meile üldse ei sobi, siis see tuleb mustvalgelt välja öelda. Ja kui me samas tahame mingis asjas midagi rohkem, et ka teised (Euroopa Liidu) riigid peaksid rohkem tegema, siis me peame ka selle välja ütlema. Ehk et me mõnes asjas võiksime olla eestvedajad ja mõnes asjas täiesti põhjendatud pidurid," lausus ta.

"Tegelikult ikkagi Euroopa Liit otsib konsensust ja see on kasulik asi, sest see tähendab seda, et võetakse arvesse väga erinevaid asju ja püütakse leida need lahendused," lisas ta.