"Seadus ütleb väga selgelt, et kollektiivlepingu läbirääkimistel on neli osapoolt – riik, kohalikud omavalitsused, erakoolide esindajad ja õpetajate esindajad. Ometi on neid läbirääkimisi aastakümneid peetud ilma, et kohalikud omavalitsused olid laua taga. Kohalikel omavalitsustel justkui nagu ei ole rolli õpetajate palgatingimuste, töötingimuste määramisel. Samas neil on väga selge roll, sest nad on tööandjad ja me ei lahenda hariduskriisi ära teistmoodi kui kohalikud omavalitsused võtavad ka endale kohustusi kriisi lahendamises," rääkis Kallas.

Haridusminister rõhutas, et kriisi ei saa kahekesi lahendada vaid haridus- ja teadusministeeriumi ja õpetajate vahel, kuna on palju otsuseid, mida ei langeta kumbki osapool.

"Omavalitsused on väikeste sammudega hakanud laua taha tulema ja valmisolekut üles näitama, et kokkuleppe laua taha tulla," ütles Kallas.

Esimesel kohtumisel omavalitsusi palju ei olnud. 12. detsembril koguneb valdade ja linnade liidul volikogu, kus omavalitsused arutavad liidule volituste andmist läbirääkimiste alustamiseks. "Ma väga loodan, et see mandaat sealt ka tuleb," ütles Kallas.

Kallas nentis, et on mõistab õpetajate soovi jõuda lahenduseni kiiremini. "Võib juhtuda, et õpetajate kannatus katkeb varem ja streik algab. Aga see ei tähenda, et nende läbirääkimistega edasi ei lähe. Me ikkagi läheme, meil ei ole võimalik Eestis enam laperdada haridusküsimustes aastast aastasse."

Kallas nentis, et kohalikud omavalitsused otsustavad oma mandaadi küll 12. detsembril, valitsus saab sellest hoolimata anda mandaadi läbirääkimisi alustada, sest see võtab maha ka pinged selle osas, kas ollakse üldse valmis pikaajalist kokkulepet sõlmima.

Neljapäevasele valitsuskabineti istungile tegi haridusminister ettepaneku alustada läbirääkimisi nii, valitsuse poolne ettepanek oleks kokku leppida konkreetsed palgatõusud. Kolme aasta jooksul oleks selleks vaja eelarvest 152 miljonit eurot, et õpetajate palk jõuaks 120 protsendini Eesti keskmisest.

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul on kõik valitsuse osapooled ühtsel arusaamal, et õpetajate palk peab tõusma. Tema seisukoht, et raha eelarves palgatõusudeks ei ole, pole aga muutunud.

"Meil käivad diskussioonid, väga valulised diskussioonid maksutõusude üle. Kas meil on ruumi nende kulude jaoks veel maksu tõsta, siis minu seisukoht on, et ei ole tegelikult. Ehk siis me peame vaatama üle need kulutused, mida me teeme. Enne kui me anname mingeid lubadusi teha täiendavaid kulutusi, peab meil olema selge, see teine pool võrrandist, mis puudutab tulusid," rääkis peaminister.

Sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets sõnas, et tema osaleb neljapäeval kabinetinõupidamisel sõnumiga, et õpetajate palk peab tõusma. Väide, et raha ei ole, ei ole Läänemetsa sõnul põhjendus, sest raha ei ole ka varasematel aastatel olnud.

"Lõpuks küsimus on tahtes ja see sõnum ju ei saa olla, et meil raha täna ei ole, me pole ka seda ette näinud ja järgmised neli aastat õpetajate palk ei tõuse või politseinikute palk ei tõuse. Ühiskond, kus kohas me ei suuda päästjale, politseinikule, õpetajale, kellelegi teisele maksta normaalset palka, ei ole normaalselt toimiv majandus, ei ole normaalselt toimiv majandussüsteem, järelikult neid tuleb muuta," rääkis Läänemets.

Tema sõnul on sotsiaaldemokraadid valmis kompromissiks, kuid lahendus tuleb leida. "Lahendusi on protsentides, kui palju ta tõuseb, lahendusi on ajalises raamistikus. See, mida õpetajad soovivad ja täna on ju politseinikud ja päästjad ka esitanud oma ametliku palgatõususoovi. Nemad soovivad saada kindlust, kui näiteks järgmisel aastal palk ei tõuse, siis 2025. kas tõuseb, kas 2026. aastal tõuseb. Selle kindluse ja selle positiivse tulevikku vaatamise me peame valitsusena andma," rääkis Läänemets.

Liit: omavalitsuste osalemine palgaläbirääkimistel pole kohustus

Linnade ja valdade liit teatas, et seaduse järgi on omavalitsustel võimalus osaleda palgaläbirääkimistel, kuid seda ei saa tõlgendada kohustusena ning kohalikud omavalitsused ei saa võtta kohustusi, mille rahastamine ei ole riigi poolt tagatud.

"Valitsus ei saa kedagi sundida läbirääkimisi pidama ja ei saa seadusega kedagi sundida kokkulepet sõlmima. Kokkulepe on vabatahtlik," ütles liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on üllatav, et valitsus soovib poliitilist segadust omavalitsuste kaela veeretada.

"Valitsus otsustas riigieelarvet ja riigieelarve strateegiat kokku pannes jätta välja õpetajate palgatõus ning nüüd, kui terendab õpetajate streik ja käes on probleemid, siis on ühtäkki sisse toodud kohalikud omavalitsused ja justkui proovitakse jätta muljet, et nende tõttu protsessid ei kulge," ütles Kõlvart.

Omavalitsuste hinnangul peaks töötuli lahendama haridus- ja teadusministeerium, kelle planeerida on õpetajate töötasu kasv riigieelarvesse. Kõlvart lisas, et tüli ei ole ka omavalitsustega, vaid ministeeriumi ja haridustöötajate liidu vahel.

Liit märkis, et riiklik lepitaja on kinnitanud, et töötasu alammäära kokkulepe on võimalik kinnitada ka omavalitsuste ja erakoolipidajate osaluseta.

2022. aastal anti omavalitsustele üldhariduskoolide õpetajate palgatoetust 234 miljonit eurot, omavalitsuste tegelik kulu õpetajate palkadeks oli 250 miljonit eurot. Riigi antavale sihtotstarbelisele palgatoetusele on omavalitsused panustanud palkadele lisaks ca seitse protsenti.