Lagarde seletas Frankfurdis peetud kõnes, et ühine kapitaliturg aitaks Euroopa ettevõtetel saada investeeringuraha lahendamaks deglobaliseerumise, dekarboniseerimise ja demograafilisi probleeme, vahendas Financial Times.

EKP president võrdles Euroopa Liidu praegusi probleeme USA väljakutsetega 19. sajandil, kui raudteeühenduste ehitamine üle riigi nõudis palju kapitali. Lagarde'i sõnul on EL-il vaja massiivseid investeeringuid lühikese perioodi jooksul.

Ta ütles, et üleminek fossiilkütustelt taastuvale energiale nõuab aastas 620 miljardit eurot 2030. aastani, samas kui digitaliseerimine nõuab 125 miljardit eurot aastas.

Lahendusena pakkus Lagarde välja tegeliku ühise kapitalituru loomist, mis vajab EKP presidendi sõnul konsolideeritud turuinfrastruktuuri. Seni pole seda õnnestunud saavutada.

USA võlakirjaturg on kolm korda suurem kui EL-i oma, kuigi USA majandus on ainult mõnevõrra suurem EL-i omast. Samuti on EL-is kolm korda rohkem börsisid kui USA-s, kuid aktsiaturgude kogusuurus on USA omast kaks korda väiksem.

"See vähendab turu sügavust ja likviidsust, ning selle tulemusel on raskem arendada suuremaid kapitaliturge," ütles Lagarde.

Lahendusena näeb Lagarde EL-i ühise finantstaristu loomist ja eri väärtpaberiturgude konsolideerumist, mis võiks aidata EL-i ettevõtetel koguda 535 miljardit eurot rohkem investeeringuid aastas.

Lagarde tõi samuti välja, et kõrge võlakoormusega riikidel oleks raske ise piisavat rahastust ettevõtetele pakkuda. Ta meenutas, et EL-i koroonapandeemia aegne 800 miljardi euro suurune taasterahastu lõpeb 2025. aastal.

Samuti peab EKP president oluliseks tugeva ühise regulaatori loomist. Kuigi Pariisis tegutseb EL-i finantsturgude järelevalve amet (ESMA), pole see sama tugev nagu selle USA analoog SEC.

Lagarde'i sõnul vajaks ESMA senisest oluliselt tugevamat ja laiemat mandaati, mis hõlmaks otsest järelevalvet. Praegu teostavad järelevalvet liikmesriikide regulaatorid.

"Lisaks tugevale institutsioonile on vaja ka ühist reeglistikku," lisas EKP president.