"Esimeses stuudios" vaieldi obstruktsiooni ja õpetajate palgatõusu üle

Parlamendierakondade esindajad vaidlesid "Esimeses stuudios" obstruktsiooni lõpetamise ja õpetajate palgatõusu üle.
Reformierakondlase Erkki Keldo sõnul on nii õpetajate kui ka päästjate palgad olulised teemad ning palgatõusu küsimust adresseeriti juba koalitsiooni tehes, võttes sihiks palga tõstmise 120 protsendini Eesti keskmisest, see aga eeldab haridussüsteemis muutusi.
"Kui koalitsiooni tegime, rääkisime koalitsioonikaaslastega, et seda ei ole võimalik lihtsalt tänases olukorras vaid rahaga teha, peame vaatama haridusvaldkonda sisse, tegema julgeid vajalikke reforme," rääkis Keldo. Keldo juhtis tähelepanu pooltühjadele koolimajadele ja märkis, et mitmel pool ei ole õpetajatel piisavalt koormust.
Priit Lombi (SDE) sõnul on sotsiaaldemokraadid algusest peale öelnud, et neile on õpetate, päästjate ja politseinike palga tõstmine oluline ning erakond seisis eelarvekõnelustel selle eest, et palkasid riigi eelarvestrateegias ei külmutataks.
"Järgmine aasta on tõesti keeruline, aga oleme paljude kriiside koosmõjus tänasesse päeva jõudnud. Peame täna pidama seda võitlust ja loodan, et valitsus teeb endast kõik oleneva, et streiki ära hoida ja peame kõik endast oleneva tegema, et 2025.-2027. aastaks leppida kokkulepe, mis peab, rahuldab õpetajaid, päästjaid ja politseinikke," rääkis Lomp.

EKRE esindaja Varro Vooglaid sõnas, et koolivõrgu korrastamine on koodsõnaks maakoolide sulgemisele ja sellega EKRE nõus olla ei saa. "Maakoolid on eelduseks sellele, et Eestis maal elu säiliks," sõnas ta. "Kas me tahame, et Eestis saaks maapiirkondades elada pered, kus on lapsed, või ei taha?". Raha on olemas, kuid küsimus on prioriteetides, ütles ta.
Haridusminister Kristina Kallase (E200) sõnul on vaja tõsiselt arutada, kust õpetajate palgatõus tulla võiks ja õpetajad ootavad juba kaua pikaajalist kokkulepet.
Kallas märkis, et õpetajate palgatõusu teema on aastaid käinud üles-alla ning õpetajad ei saa enam usaldada, kuna iga kord on tekkinud mingi kriis, mille tõttu lubatud palgatõus tulemata jääb. Õpetajatel on vaja kindlust, et näha, milliste sammudega järgmise nelja aasta jooksul õpetajate palgatõusu poole liigutakse.
Lomp nentis, et eelarvevõimalused tulevaks aastaks on ahtad ning õpetajate palkade arutelus tuleb keskenduda eelarvestrateegiale ning sellele, et edasine plaan paika panna.
Seeder ütles, et eelarve ja muudatuste tähtajad on möödas ning jutt pikast lahendusest vajab pikemat tööd ning seda ei saa kiiresti lahendada.
Keldo sõnas, et raha saab juurde tulla vaid majanduskasvust. Ta märkis, et juba mitmendat nädalat seisab taastuvenergia kasutuselevõtu eelnõu riigikogus, kuna esitatakse sisutühjasid muudatusettepanekuid. "Raha ühest taskust teise tõstmine pikas vaates kedagi kahjuks rikkamaks ei tee," ütles ta.

Opositsioon plaanib peaministri umbusaldamist
Isamaa alustas sel nädalal läbirääkimisi peaminister Kaja Kallase umbusaldamiseks. Erakonda saates esindanud Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole ohtu, et sellega Kallasega seotud skandaalist n-ö õhu välja laseks.
Seeder märkis, et nn idavedude skandaali puhkemisele järgnenud kuude jooksul on selgunud palju uusi detaile ning kuna peaminister pole vastutust võtnud ja koalitsioonipartnerid pole teemat tõstatanud, siis pole Kallase umbusaldamise plaan kuidagi aegunud.
Haridusminister Kristina Kallas (E200) avaldas lootust, et valitsus suudab õpetajate palga küsimuse ära lahendada ning kõik koalitsiooni osapooled peavad seda oluliseks, mistõttu sel teemal pole mõtet peaministrit umbusaldada.
Keskerakondlane Jaak Aab märkis, et põhimõtteliselt Keskerakond toetab Kallase umbusaldamist. "Lähemad päevad näitavad, mis saab õpetajate palgaküsimusest, mitmest eelnõust, mis on riigieelarvega seotud ja kus pole poliitilist lahendust. See ummik ja segadus on paljuski selles, et valitsus pole hästi juhitud."

Keldo sõnul on järgmise aasta eelarve väga ambitsioonikas ja sisaldab julgeid otsuseid.
EKRE soovib umbusaldusse oma mõtete lisamist, Vooglaiu sõnul on umbusalduse küsimus paljuski üleafišeeritud ning lõpuks on küsimus selles, kas koalitsiooni hääled peavad või ei pea.
"Fakt on see, et Kaja Kallasel enam usaldust ühiskonnas ei ole. Arvamusküsitlused näitavad, et suurem osa Eesti kodanikest sooviks, et ta astuks tagasi, suurem osa sooviks ka erakorralisi valimisi. Kas see tuleb nende eelnõude kaudu, mis seotakse usaldusega, või tuleb see umbusaldusega – see on tehnika küsimus," ütles Vooglaid.
Obstruktsioonile ei ole lahendust
Seeder nentis, et valitsuse otsused on küll väga julged, aga rumalad. "Umbusaldamise kontekst ongi laiem, kogu see juhtimise kvaliteet. Ka mitte hinnangu andmine, vaid sellest punnseisust väljuda, mis on ka parlamendis. Täna on Eesti riik pandud seisakule. Kõik teame, et Kaja Kallas on mineja, kes spekuleerib, et läheb NATO-sse, eurovolinikuks jne. Kõik me ootame tema lahkumist. Enne seda ei toimu ka selle vastasseisu lahendumist, mis on koalitsiooni ja opositsiooni vahel," sõnas ta.
Lomp märkis, et Reformierakond võttis kevadistelt valimistelt erakordselt suure mandaadi, mistõttu jääb erakonnale ka järgnevaks kolmeks ja pooleks aastaks peaministritool.

Kui umbusaldus läbi läheks või Kaja Kallas ametist lahkuks, siis see EKRE jaoks palju ei muudaks, nentis Vooglaid. Vooglaid sõnas, et kui Kallas oleks kohe augustis ka tagasi astunud, oleks tal suurem šanss NATO-s. "Tegelikult on probleem palju laiem – ei ole Kaja Kallase isikus küsimus, vaid selles, et praeguse koalitsiooni poolt aetakse sellist poliitikat, mis on täiesti vastuvõetamatu."
Riigikogus tekkinud vastasseis ei lase Aabi sõnul erakondadel ka kokkuleppeid sõlmida ning eelnõude sisu üle ei jõuta isegi aruteluni.
Kristina Kallas viitas, et punnseisust on keeruline välja tulla, kuna EKRE kevadisi valimistulemusi ei tunnista ja ootab erakorralisi valimisi.
"Ma loodan, et mingil hetkel valija kannatus ka selle koha pealt katkeb, ka valija annab signaali, et selline obstruktsioon, mis pidurdab Eesti demokraatia toimimist, ei ole lihtsalt kuidagi mõeldav. See on täna päris paljuski valijate käes öelda," sõnas Kallas.
Vooglaiu sõnul on obstruktsiooni põhjuseks see, et koalitsioon on võtnud algusest peale seisukoha, et kõigest sõidetakse üle ja opositsiooniga ei arvestata vähimalgi määral.

Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk