Reformierakonna fraktsiooni juhi Erkki Keldo sõnul ei saa riigikogus jätkuvalt sisulist tööd teha, seda eelkõige EKRE obstruktsiooni tõttu. Ka teised opositsioonierakonnad jätkavad Keldo sõnul endiselt obstruktsiooniga, kuid on EKRE-ga võrreldes veidi tagasi tõmmanud.

"Juba eelmise nädala keskpaiku, terve kolmapäeva öö hääletasime EKRE fraktsiooni tehtud sisutühje muudatusettepanekuid. Ja kahjuks tegi EKRE obstruktsiooni ka välismissioonidele, lükates tagasi neid ettepanekuid, samas ise mitte hääletades," ütles Keldo.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et nad jätkavad riigieelarve vastuvõtmise ja sellega seotud eelnõude venitamist kuniks tulevad erakorralised valimised.

"Eelmisel nädalal oli jälle üks Norstati küsitlus, mis ütles, et toetus erakorralistele valimisteleon on veidi kasvanud. 55 protsenti Eesti inimesi arvab, et see on lahendus poliitilisele patiseisule, meie ka arvame. Ja see tähendab seda, et me teeme süstemaatiliselt seda tööd siin riigikogus, et kutsuda esile erakorralisi valimisi," rääkis Helme.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Tanel Kiige sõnul toetab ka Keskerakond jätkuvalt obstruktsiooni, kuid seda lähtuvalt konkreetsest eelnõust.

"Me pidurdame ja seisame vastu neile seaduseelnõudele, mida me ei toeta, mille puhul me näeme tõsiseid probleeme Eesti majandusele, Eesti kohaliku elu arengule, inimeste toimetulekule, aga me ei pidurda selliseid seaduseelnõusid, mis on oma iseloomult võib öelda tehnilised või mis tegelikkuses muudavad Eesti elu paremaks," selgitas Kiik.

Kindlasti ei toeta Keskerakond Kiige sõnul eelarvet ja sellega seotud maksutõuse. Keldo sõnul seob valitsus tõenäoliselt eelarve usaldusega.

"Hetkel on tõesti nii, et isegi veel täna, kuni tänase õhtuni hääletame me 2023. aasta riigieelarve ümbertõsteid ja siis seda eelnõud. Aga ülejäänud, mis seostub 2024. aasta eelarvega ja sellega seotud eelnõudega, on väga raske näha teist võimalust, sest et muidu me peaksime neid eelnõusid pool või rohkemgi aastat siin menetlema. Kuna kompromissi leitud ei ole, et siis ainuke võimalus on need tegelikult usaldusega siduda," ütles Keldo.

Helme sõnas aga, et tema arvates ei julge valitsus praegu usaldushääletust teha. Esiteks seepärast, et pole selge, mida arvaks sellest president. Teiseks seetõttu, et ka koalitsiooni ridades ei ole kõik liikmed kõikide eelarvega seotud eelnõudega rahul.

"Koalitsiooni sees ei ole väga suurt isu minna usaldusega siduma, sest usaldusega sidumine tähendab seda, et on lihthäälteenamus ja kui koalitsioonist ei tule piisavalt palju hääli, siis võibki olla valitsus lagunenud," selgitas Helme.

Usaldusega sidumise otsustab valitsus Keldo sõnul lähinädalatel. Selle kasuks otsustamisel toimuks ka hääletus veel sel aastal.