Kallas: õpetajate streik sunnib kõiki uuesti läbirääkimiste laua taha
Haridusministeeriumi eelarvest õpetajate palgatõusuks rohkem raha võtta ei ole ning tulev streik sunnib osapooled jaanuaris uuesti läbirääkima, ütles haridusminister Kristina Kallas "Aktuaalsele kaamerale".
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri teatas teisipäeval, et õpetajate tähtajatu streik algab 22. jaanuaril. Haridusminister ütles, et ministeeriumi järgmise aasta eelarvest ei ole võtta rohkem raha, mis võiks õpetajate streigi ära jätta.
"Minul haridusministeeriumi eelarverea peal järgmise aasta eelarvest enam mitte midagi võtta ei ole selles mõttes, et kõik kulud on ära paigutatud, kõik otsused on selles mõttes tehtud ja üleliigset raha, kust võiks veel kärpida, järgmise aasta eelarves ei ole. Me oleme leidnud selle kaheksa lisamiljonit õpetajate alampalga tõusuks ja selle võrra see alampalk järgmisel aastal ka tõuseb. Aga rohkem minul riigieelarve vahenditest raha võtta ei ole," rõhutas ta.
Kallas lisas, et ka kogu riigieelarve seis on selline, et lisaraha võtta pole. "See 10 miljonit, mis oleks vaja viieprotsendilise alampalgatõusu jaoks, seda võib ju teoreetiliselt ju laenurahana võtta, aga me ju teame, et laenu võtmine palga maksmiseks on väga vale tee," sõnas minister.
Kallase sõnul sunnib kavas olev streik osapooled uuesti läbirääkima, et olukorrale lahendusi leida. Tema sõnul on probleem laiem kui vaid palgaküsimus.
"See kriis, mis meil hariduses praegu tekkinud on, on väga pikkade aastate teatud tegemata asjade tulemus. See ei ole küsimus ainult õpetajate alampalgas, see on küsimus õpetajate järelkasvus, selles, et meil ei ole pealetulevas põlvkonnas piisavalt õpetajaid. See on küsimus sellest, et õpetajad on ülekoormatud. Kui selle sama alampalga eest, mis tänane seis on, õpetajad peaksid vähem tööd tegema, siis tõenäoliselt meil seda streiki ei oleks. Ühtegi kriisi ei tohiks raisku lasta. Kasutame seda kriisi täna selleks, et ka need probleemid õpetajate jaoks ära lahendada," rääkis Kallas.
"Meil on mitmeid teisi küsimusi, milleks ma tunnen, et streik sunnib meid laua taha istuma, ka omavalitsusi laua taha istuma. Nii et järgmise aasta 1. jaanuarist praktiliselt hakkab pihta ju uus läbirääkimiste protsess, kus me loodame ka 2025., 2026. ja 2027. aasta osas tegelikult jõuda nii palgakokkuleppele kui ka õpetajate koormuse ja karjäärimudeli kokkuleppele, sest seal on suured mured õpetajatel," lisas ta.
Seda, milline on valitsuse valulävi õpetajate streigi kestuses, on Kallase sõnul keeruline öelda.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Priit Kuusk