Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond) märkis, et iga palgatõus, mis jääb järgmisel aastal alla prognoositava keskmise palga kasvu ehk 6,6 protsendi, ei ole sisuliselt võttes palgatõus. Ligi vastas sellele, et tema teada tõuseb õpetajate palk järgmisel aastal sama palju.

"Mina kahtlustan, et õpetajate palk tõuseb ka järgmisel aastal 6,6 protsenti. /.../Küsige (haridus)ministri käest, kas õpetajatel on vähem. Õpetajate palk ei pruugi vähem tõusta. Minu praegu teadmise järgi ta ei tõuse vähem. Aga mina ei ole see, kes seda praegu määrab, võin eksida ka," lausus ta.

Praegu seisuga on järgmisel aastal nähtud õpetajate töötasu alammäära tõusuks ette 1,77 protsenti. Tallinna reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar ütles, et kui see arv jääb samaks, siis pole õpetajate tööseisakust pääsu.

"Ma olen loomulikult valmis selles osalema, sest tunnen, et teisiti ei ole võimalik edasi anda selget sõnumit. Mina olen väga mures õpetajate järelkasvu pärast. Ma ütleks, et see tööseisak on Eesti hariduse tuleviku tagamiseks. Loomulikult ma tean, et tööseisak ei loo raha juurde, aga mulle tundub, et siiani pole aru saadud selle kriisi ulatuslikkusest, sest lahendusi otsitakse näiliselt. (Riigi)eelarve on järgmisel aastal suurem kui sellel aastal. Küsimus on selles, milliseid valikuid me teeme, ja need on puhtalt poliitilised valikud. Ja mina soovitan poliitilise valikuna investeerida haridusse, õpetajate töötasusse ja karjäärimudeli loomisesse," rääkis Saar.

Saar lisas, et praegune õpetaja töötasu alammäär, 1749 eurot, ei ole konkurentsivõimeline tasu, et leida gümnaasiumitesse puuduolevaid loodusteaduste, matemaatika või infoteaduste õpetajaid.

Kõlvart märkis, et õpetajate puudus pole praegu enam kriitiline, vaid eksistentsiaalne probleem. "Ehk kui räägime eelarvest, siis peaks suhtumine olema mitte Exceli tabeli põhine, vaid väärtuspõhine. /.../ Kas praegune olukord on ohtlik – on küll. Kas on oht, et praegused õpetajad jooksevad laiali – on küll. Kas me näeme, et uusi õpetajaid ei tule – ei tule. Järgmise aasta eelarveprojektis on reservfondis 120 miljonit (eurot), enne on olnud 30-40 miljonit. Ja et 10 protsendi võrra palka tõsta, oleks vaja 32 miljonit. See oleks õige signaal nii õpetajatele kui ka ühiskonnale," lausus ta.

Ligi sõnul ei ole valitsuse reservfondist raha võtta, sest see on juba broneeritud prognoositud kulutustele. "Sel aastal kasvas õpetajate palk 24 protsenti. Mina ei oleks seda teinud, ütlen ausalt. See oli jätkusuutmatu. /.../ Tuleb teha neid asju sujuvamalt," lausus ta.

Saar märkis, et õpetajad on kõrgharidusega tippspetsialistid, kelle tööle on asetatud kõrged ootused, kelle töö on vaimselt ja emotsionaalselt kurnav. Kui palgatõusu pole näha ja karjääriperspektiivi on atesteerimissüsteemi kaotamisega lõhutud, siis polegi oodata, et meie õpetajate keskmine vanus, mis on praegu 49 aasta, langema hakkaks.

"Mida meil pole enam kümme aastat, on õpetajate atesteerimissüsteem ehk kõikidel õpetajatele on nüüd töötasu alammäär ühesugune. (Jah,) alustaval õpetajal peabki olema konkurentsivõimeline töötasu. Aga kui sa oled töötanud 20 aastat, saavutanud väga kõrge kutsemeisterlikkuse, siis on su töötasu ikkagi sama kui alustavalt õpetajal. Meil peab olema mingi perspektiiv, mingi karjäärimudel, muidu me räägime ainult töötasu alammäärast. Meisterlike ja tippvormis õpetajate lahkumine on väga suur kaotus," lausus Saar.

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasimägi ütles, et riik on samas omalt poolt teinud otsuseid, et noori õpetajaid tuleks juurde: viimasel kahel aastal on ülikoolid suurendanud õpetajakoolituse vastuvõttu. Kuid õpetajaametist lahkujate arv on nii suur, et ka see ei täida tühimikku.

"Me saadame nad ülikoolist kooli, aga kui nii suures mahus lahkuvatakse, siis seda tööd ei jõua ära teha. Küsimus on, kuidas õpetajaid koolis toetatakse, et neil oleks seal hea olla, ja mis on karjääriperspektiiv. Minu arust ei olegi vaja tõsta alustava õpetaja tasu, aga meil on vaja kindlasti tõsta meie väga professionaalsete õpetajate töötasu – kui sa oled juba 10 või 15 aastat koolis õpetanud," lausus Klaasimägi.

Kõlvart leidis samas, et kui riik palgaküsimust ei lahenda, jäävad ka ülejäänud küsimused lahendamata.

"Sest kui ei tule õpetajaid juurde – ja ei tule õpetajaid juurde, kui ei tule palgakasvu. Siis ei ole ka ressurssi, et koormus õpetajatel oleks väiksem. Ja kui koormus õpetajatel ei ole väiksem, siis kõik ülejäänud ülesanded, võimalused ei tule kõne alla. Kõigepealt tuleb koormust õpetajatel vähendada, aga seda tuleb hoopis juurde. Tulevad reformid, täiendavad nõuded ja see kõik toimub suhteliselt lühikese perioodi jooksul," lausus Kõlvart, viidates tõenäoliselt eestikeelsele õppele üleminekule.

Ligi hinnangul on praeguses palgavaidluses jõutud olukorda, kus õpetajaametit stigmatiseeritakse ning see ei aita kuidagi kaasa õpetajaameti populaarsuse kasvule.

"Kui hakata ainult negatiivseid signaale arutama, siis me välju kunagi õpetajate puudusest. Kui me usume, et õpetajatest on puudus, siis ei peaks seda ametit nii maha tegema. Kindlasti saab ka positiivsemas toonis teemat arendada ja tuua statistikast näited. Et õpetajate lojaalsus oma ametile ei ole tegelikult madal. Jah, noored õpetajad lahkuvad kiiresti. Aga on ka selliseid, kes on eluaegsed," lausus ta.