EL-i liikmesriigid peavad otsustama detsembril toimuval tippkohtumisel, kas eraldada veel 20 miljardit eurot EPF-ist Ukraina aitamiseks järgmise nelja aasta jooksul. Euroopa Komisjoni pakutav plaan võimaldaks liikmesriikidel kergemalt saata abi Ukrainale enda ladudest ja küsima rahurahastust vahendeid saadetud relvadele asenduse ostmiseks.

Ometi ähvardab Ungari peaminister Viktor Orban plaani heakskiitmist nurjata, mistõttu kaaluvad Ukrainat aitavad riigid alternatiivsete võimaluste otsimist, milleks on kahepoolsed lepingud EL-i struktuuride asemel.

Leedu välisminister Landsbergis hoiatas intervjuus Politicole, et väikestel riikidel oleks ilma rahurahastu abita senisest raskem Ukrainat aidata.

"Probleemiks on see, et kui EPF-ga ei jätkata, siis väikesed riigid nagu minu oma suudavad aidata Ukrainat vähem lähtudes meie ressurssidest," ütles välisminister.

Ta hoiatas, et kui riigid peavad rahastama sõjaabi enda eelarvetest, oleks Leedu sunnitud ostma midagi ainult enda piiratud eelarvevõimalustest lähtudes. Ta ütles, et see pole ka Euroopa kaitsetööstuse huvides.

Landsbergis lisas, et ta on mures EL-i poliitilise toetuse pärast Ukrainale.

"Vaadake debatte välisasjade nõukogus, Euroopa Ülemkogus, debatte EPF-i ja 20 miljardi euro kohta, kõik see on väga raske. Alguses tegemist oli ainult Ungariga, nüüd rohkem riike kahtleb, kas on edasiteed," ütles Landsbergis.

Landsbergis lisas, et Leedu on valmis toetama EPF-i muutmist, et skeem vastaks paremini kahtlevate riikide soovidele ja ootustele, lisades rohkem läbipaistvust ja kohandades reegleid Ukraina vajadustega.

Leedu välisminister võrdles Ukraina relvaabi koroonavaktsiini ühise hanke korraldamisega, mis tagas võrdse ligipääsu vaktsiinile Euroopa Liidus.

"Kui [suured riigid] oleksid ostnud seda, mida nad vajasid, ning meie oleksime oodanud meie järjekorda, siis me veel ootaksime vaktsiini saabumist," ütles ta.