Oluline 30. novembril kell 22.10:

- Ukraina peastaap: päeva jooksul toimus 73 sõjalist kokkupõrget Vene okupantidega;

- USA saatkonna juurde Moskvas paigutati sõda toetavad sümbolid;

- Zelenski külastas Ukraina kaitseväe juhtimispunkti Kupjanski rindel;

- Zelenski: Krimmi on lihtsam vabastada kui Donbassi;

- ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Avdijivka ja Bahmuti suunal;

- Brjanskis sai tabamuse ja plahvatas Shahedi droonide ladu;

- Ukraina luure korraldas Zelenski kõne näitamise Krimmi telekanalites.

Ukraina peastaap: päeva jooksul toimus 73 sõjalist kokkupõrget Vene okupantidega

Ukraina peastaabi teatel toimus päeva jooksul 73 sõjalist kokkupõrget Ukraina ja Vene vägede vahel. Venemaa ründas kuuel rinde suunal, kusjuures enim rünnakuid toimus Bahmuti rindel.

Bahmuti lähistel ründasid Vene sõdurid 21 korda, Zaporižžja suunal 11 korda ja Marjinka suunal üheksa korda.

Kupjanski suunal leidis aset seitse Vene rünnakut, samas kui Lõmani suunal neli. Käis sõjategevus ka Avdijivka lähistel.

Ööpäeva jooksul teostas Venemaa ühte raketi- ja 43 õhulööki. Samuti kasutas Venemaa seitse Shahed-136 ründedrooni, millest Ukraina õhukaitse lasi alla viis. Venemaa tulistas Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate puhta 34 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina väed jätkavad positsioonide hoidmist Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis.

Samuti tegi Ukraina õhuvägi ööpäeva jooksul 10 õhurünnakut Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaikade pihta ja ühte õhurünnakut Vene mitmikraketiheitja pihta.

Samuti tabasid Ukraina raketijõud seitse Vene sõjalist sihtmärki.

USA saatkonna juurde Moskvas paigutati sõda toetavad sümbolid

Ühendriikide saatkonna ette Moskvas paigutati hiiglaslikud sümbolid Ukrainas vallutussõda pidavate Vene relvajõudude toetuseks, teatas neljapäeval uudisteagentuur AFP.

Moskva ühe peamise ringtee äärde ehk saatkonna sissepääsu ette pandi tohutud ladina tähed Z ja V ehk Vene sõjaväes kasutatavad sümbolid, mille on omaks võtnud ka tsiviilisikud, kes toetavad Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Zelenski külastas Ukraina kaitseväe juhtimispunkti Kupjanski rindel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Kupjanski rinde lähedal asuvat Ukraina kaitseväe juhtimispunkti ning arutas sealsete ohvitseridega sõjalist olukorda.

Zelenski pöördus ohvitseridele ja märkis, et Ukraina sõdurid kaitsevad tsiviilisikuid. Ta lisas, et Ukraina inimesed mõistavad, et ilma kaitseväeta poleks neil üldse võimalust elada, töötada ja õppida.

"Ma tean, et me kaotame inimesi iga päev. Kõik mõistavad, et see on kõrgeim hind, ning seetõttu palun teid ennast ja oma lahingukaaslasi hoida – ohvitsere ja reamehi, kes sõdivad koos teiega iga päev," ütles Zelenski.

President lisas, et sõdurid ei peaks initsiatiivi kaotama ning peaksid kaitsma Ukraina maapinna iga ruutmeetrit.

Samuti kuulasid Zelenski ja kohapeal viibinud kaitseminister Rustem Umerov mitu aruannet sõjategevuse käigust. Arutati ka üksuste vajadusi droonide, õhutõrjevahendite ja kaevikute korrastamise järele.

Zelenski: Krimmi on lihtsam vabastada kui Donbassi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on kindel, et Donetski ja Luhanski oblasti okupatsioonist vabastamine saab olema raskem kui Krimmi poolsaare vabastamine, sest jutt käib muu hulgas inimeste vaimsest naasmisest Ukrainasse.

"Võib juhtuda, et me saame selle ala tagasi varem kui need inimesed. Näiteks kui me räägime Donbassist, siis inimesed on seal elanud juba 10 aastat, aga samas ei ole nad seal. Nad elavad hoopis teises ruumis. Ja see [okupatsioonist vabastamine] on pikk protsess. See võib olla [Krimmi omast] täiesti erinev. Arvan, et Donbassiga on keerulisem. Partnerid ütlesid mulle kunagi: Krimmi tagasi saamine on teil peaaegu võimatu ja Donbassi tagasi saamine väga raske. Aga minu arust, kui me räägime inimestest, sest alad tagastatakse ikkagi inimestega, ja kui inimesed seda ei taha, see saab olema väga-väga raske," ütles Zelenski vesteldes Mõkolajivi oblasti kõrgkoolide üliõpilastega.

Seega on presidendi sõnul Donbassi tagasisaamine vaimselt palju raskem, sest kui Venemaa selle kümme aastat tagasi okupeeris, tekkis lahutusjoon ja algas pidev vaenutegevus.

"Ja sealt poolt oli palju separatismi. Ja nad sõdisid. See tähendab, et teatud Donbassi peredes ei naasnud kõik. Ja isegi praegu, kui Venemaa sõdib meie vastu, sel ajal kui venelased põgenevad, panevad kõige paadunumad separatistid vastu. Seegi ütleb midagi," sõnas ta.

Samas Krimmis "vaenutegevust ei toimunud ja seetõttu usun, et Krimm ootab oma tagasitulekut väga. Ka Donbass ootab, kuid see saab olema väga raske, sest suurem osa sellest alast oli okupeeritud ja ülimilitariseeritud. Inimesed tekitasid lahutusjoone ja läksid seejärel meie vastu sõtta", sõnas president.

Riigipea rõhutas ka, et "praegu on ukrainlaste jaoks väga oluline säilitada terviklikkus, sest see, mis meil on, on ainulaadne kogemus: riigi ühtsus, ja see on väga oluline. Meil ​​on vaja see säilitada. Kõik muu naaseb kindlasti."

ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Avdijivka ja Bahmuti suunal

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et idarindel käivad ägedad lahingud ning Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka ja Bahmuti suunal. 

Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi väed vallutasid Khromove. See asub Bahmuti lääneservas. Üks Vene blogija väitis veel, et õhudessantväelased vallutasid Khromove ning jõudsid ka lähedal asuva veehoidla juurde. ISW teatas, et veel pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid Khromove vallutada. 

ISW vahendas, et ägedad lahingud käivad ka Bahmuti lõunatiival. Ukraina peastaap teatas, et Venemaa hoogustas oma tegevust Klištšiivka suunal. Allikate teatel korraldab Ukraina Klištšiivka suunal vasturünnakuid. Ägedad lahingud käivad ka Andrijivka küla ümbruses. 

Venemaa jätkas 29. novembril pealetungi Avdijivka suunal. Üks Vene sõdur väitis, et tööstustsoonis on olukord väga keeruline ning Ukraina jätkab Vene positsioonide pommitamist. Üks Vene sõdur väitis veel, et Vene väed vallutasid Siverne lähedal mitu Ukraina positsiooni. Ukraina allikad teatasid, et Vene väed üritavad endiselt vallutada koksitehast. Tauria väerühma ülem Oleksandr Tarnavskõi ütles, et Vene väed kasutavad soomusmasinaid ning üritavad Avdijivka suunal aktiivsemalt edasi tungida. 

Venemaa rünnaku tõttu sai Hersonis surma üks inimene

Ukraina võimud teatasid, et Venemaa pommitas taas Hersoni piirkonda. Surma sai üks 59-aastane naine. Venemaa suurtükitule tõttu sai üks mees veel vigastada ning ta viidi haiglasse, vahendas Ukrainska Pravda. 

Venemaa pommitas ka veel Donetski oblastis asuvat Novohrodivka asulat. Surma sai üks inimene. 

Brjanskis sai tabamuse ja plahvatas Shahedi droonide ladu

Venemaal Brjanskis sai kolmapäeval tabamuse ja plahvatas Iraani päritolu Shahed ründedroonide ladu, vahendas portaal Unian. Teate väidetavast Ukraina droonirünnakust edastas sealne Telegrami-kanal Brjanskii vestnik.

Ukraina luure korraldas Zelenski kõne näitamise Krimmi telekanalites

Okupeeritud Krimmi rohkem kui 20 telekanalis näidati kolmapäeva õhtul Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pöördumist, eriteenistuste allika sõnul korraldas selle erioperatsiooni luure peavalitsus.

Zelenski rääkis muu hulgas Ukraina edusammudest Musta mere piirkonnas.

"Tahan eraldi öelda kõigile inimestele Krimmis, Sevastopolis, kõigis okupeeritud piirkondades meie riigi lõuna- ja idaosas - praegu okupeeritud piirkondades: kallid ukrainlased, te kõik tunnete, et Venemaa kohalolek meie maal ei kesta igavesti," ütles Zelenski.

"Ukraina võtab oma territooriumi, oma inimesed tagasi. Me ei jäta kedagi okupantidele," lubas Zelenski.

Okupeeritud Krimmi juhi nõunik Oleg Krjutškov ütles, et mitme kohaliku internetipakkuja süsteemi häkiti sisse.

"Tehnilised teenistused töötavad. Lähiajal lahendatakse kõik probleemid," ütles Krjutškov.

Venemaa pommitas taas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas kolmapäeval kolme Sumõ oblastis asuvat asulat, vahendas The Kyiv Independent. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 328 760 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 5551 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 10340 (+28);

- suurtükisüsteemid 7909 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 910 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 600 (+3);

- lennukid 323 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5954 (+10);

- tiibraketid 1567 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10361 (+13);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1124 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.