USA soovib Venemaa tulusid energiakandjate ekspordist poole võrra kärpida
USA välisministeeriumis energiaressursside eest vastutav kõrge ametnik Geoffrey Pyatt ütles intervjuus Financial Timesile, et Washingtoni eesmärk on vähendada Venemaa tulusid nafta ja gaasi ekspordist 2030. aastaks poole võrra.
Pyatt lisas, et naftale ja gaasile rakenduvate sanktsioonide eesmärk on tagada, et Venemaal poleks iial enam vahendeid mõne oma naabri vastu uue sõja alustamiseks. Seetõttu plaanib USA hoida sanktsioonid paigas pikka aega.
"See on miski, millega me kavatseme jätkata aastaid järjest seni, kuni [Venemaa president Vladimir] Putin jätkab sõjapidamist," ütles varem USA saadikuna Ukrainas ja Kreekas töötanud Pyatt.
Venemaa ekspordib jätkuvalt naftat ja gaasi suurtes kogustes ka pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Samas prognoosib Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et sanktsioonide püsides väheneb Venemaa nafta ja gaasi eksport praegusega võrreldes vähemalt 40 kuni 50 protsenti 2030. aastaks.
Pyatt lubas intervjuus Financial Timesile, et USA teeb kõik võimaliku, et see prognoos täituks.
"Nende sanktsioonide eesmärk on muuta Venemaa käitumist ning tagada, et Putin ei suudaks pärast mingil kujul rahu sõlmimist kolme või nelja aastaga taasrelvastuda ning valmistada oma sõjaväge ette kolmandaks rünnakuks Ukrainale," lisas Pyatt.
USA ja teised G7 riigid leppisid eelmisel aastal kokku Venemaa naftaekspordile hinnalae seadmises. Sanktsioonide järgi on Vene nafta eksport Euroopa Liitu, USA-sse ja teistesse G7 riikidesse suuresti keelatud. Samas on teistel riikidel Vene nafta ostmine lubatud, kui eksporditava nafta hind jääb allapoole 60 dollari barreli kohta.
Kui esimestel kuudel toimisid sanktsioonid hästi, vähendades Kremli naftatulusid, siis leidsid Vene võimud hiljem viisi sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks omandades vanu tankereid. Vene naftat vedavate naftatankerite omanikke on raske tuvastada ning osad tankerid opereerivad ilma kindlustuseta. Nõnda müüb Venemaa naftat hinnalaest kõrgema hinnaga peamiselt Hiinale ja Indiale.
Siiski kindlustavad siiamaale mõned lääneriikide kindlustusfirmad Vene naftat vedavaid tankereid.
Pyatt vihjas oma intervjuus, et USA võib antud probleemiga põhjalikumalt tegelema hakata, kuid ei öelnud, milliseid meetmeid täpselt plaanitakse kasutusele võtta.
"Minu kolleegid rahandusministeeriumis analüüsivad väga põhjalikult, kuidas me saaksime tagada selle poliitika jätkuvat tõhusust," ütles Pyatt.
Oktoobris rakendas USA esimest korda sanktsioone kahele ettevõttele, mis rikkusid Vene naftale rakenduva hinnalage. Novembris kehtestas Washington sanktsioone Vene veeldatud maagaasi arendusele Arctic LNG 2, mis on esimene USA sanktsioon Vene gaasiekspordile.
Pyatt rõhutas, et Venemaa tulevaste tulude piiramine on sama oluline kui Moskva riigirahanduse praegu kahjustamine, sest see aitab piirata Kremli võimalusi kasutada energiat relvana ning ohustada oma naabreid tulevikus.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times