Siewiera ütles seda usutluses Poola väljaandele Nasz Dziennik, vastates küsimusele, kas ta nõustub Saksamaa välissuhete nõukogu (DGAP) väitega, et Venemaa võib rünnata NATO riike ja neil on viis kuni üheksa aastat aega selleks valmistuda.

Ta tõdes, et see analüüs langeb kokku USA uuringutega, kuid pidas Saksa analüütikute ajakava liiga optimistlikuks.

"Kui tahame sõda vältida, peavad idatiival asuvad NATO riigid arvestama vastasseisuks valmistumisel lühema, kolmeaastase ajahorisondiga. See on aeg, mil idatiival tuleb üles ehitada võimed, mis annaksid selge heidutussignaali agressiooni vastu," ütles Poola julgeolekubüroo juht.

Tema sõnul töötab Venemaa sõjatööstus kolmes vahetuses ja saab järgmise kolme aasta jooksul oma potentsiaali üles ehitada.

Kui Ukraina sõda külmutatakse, piisab Saksamaa välissuhete nõukogu (DGAP) hinnangul Venemaal kuuest kuni kümnest aastast taastumiseks ja vägede ettevalmistamiseks otsekonfliktiks NATO-ga. Uuring põhineb sõjaväe- ja luureallikate teabel.

"Isegi pärast pea kaks aastat kestnud sõda Ukrainas on Venemaa sõjaline potentsiaal suurem, kui praegu näib. Suurimaid inim- ja tehnikakaotusi on kandnud maaväed," märgivad analüütikud.

Eksperdid on kindlad, et Moskva hakkab kiiresti arendama oma sõjalisi võimeid, seega on NATO-l viis kuni üheksa aastat aega ka oma võimete suurendamiseks ja otsese või kaudse konflikti ärahoidmiseks. Kõige tõenäolisemaks peetakse Venemaa kallaletungi Balti riikidele.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles oktoobris, et Venemaa ründab Balti riike 2028. aastal, kui talle antakse praegu sõjas paus. Tema sõnul taastab agressor selle aja jooksul oma ründepotentsiaali. Ta rõhutas, et Venemaa otsib võimalusi olukorra külmutamiseks ja kohanemiseks, teeb oma vigadest järeldusi ning valmistub edasi liikuma.

Tšehhi president Petr Pavel on öelnud, et Venemaa vajab pärast Ukraina sõja lõppu oma lahinguvõime täielikuks taastamiseks vähemalt 5-7 aastat.