Ukraina kaitseväelased on juba läbimas väljaõpet hävituslennukitel F-16. Vendla sõnul võimestab nende lennukite saamine Ukraina õhuväge palju.

"Kui te ootate seda, et ma ütleksin, et F-16 päästavad maailma, siis paraku nii öelda ei saa. Aga olgu öeldud, et F-16 ilmumine muudab oluliselt mängupilti keerulisemaks. Tänases olukorras Ukraina käes olevad vahendid, MiG-29 ja Su-27 pärinevad 1980. aastate algusest ja F-16 ilmumine võimestab Ukraina õhuväge oluliselt. Täna seisab kogu Ukraina õhukaitse sisuliselt püsti maapealsete raketisüsteemide najal, millega takistatakse venelaste ligipääsu Ukraina õhuruumi keskmistele kõrgustele, mis võimaldaks odava laskemoonaga ülevalt alla visata pomme viisil, mis oleks sarnane Homsi pildiga Süüriast. Nii et seda praegu hoiavad üleval õhukaitse raketisüsteemid ja ilmselgelt Venemaa teeb kõik selleks, et kulutada seda inventari ja rakette, et saada juurdepääsu," rääkis kolonel.

"F-16 lennukid muudavad selles mõttes mängu, et nendega on võimalik pidada õhk-õhk lahinguid ja toetada ka õhk-maa lahinguid. Nii et selles mõttes Ukraina vaenlase avastamise ja tulelöögi võime sisuliselt kolmekordistub nendega. Aga loomulikult neid on vaja palju ja sõltuvalt sellest tuleb kujundada ka strateegia, kuidas neid kasutada, sest platvormiga üksi ei sõdi. Sõdib konkreetne kontekst, piloot seal sees ja kõik toetavad elemendid. Nii et see on palju keerulisem kui lihtsalt öelda, et nüüd maailm muutub. Jah, muutub küll, aga kas lõplikult, seda saame näha," lisas ta.

Vene õhutõrjesüsteemide Kaliningradist ära viimine on kõnekas

Suurbritannia luure teatas hiljuti, et Venemaa on Kaliningradist ära viinud õhutõrjesüsteeme. Vendla sõnul on see kõnekas märk.

"Kui me tuletame meelde, siis Venemaa põhinarratiiv on kogu aeg see, et ta on ümber piiratud NATO poolt ja ta tunneb ennast kohutavalt ohustatuna. Selle narratiivi ümberlükkamine sai tegelikult alguse Ukrainas käivast sõjast, kui Venemaa hakkas vägesid ära viima. Tegelikult viidi maaväed meie regioonist ära juba päris tükk aega tagasi, aga kuna vägede kurnamine on päris suur, siis sisuliselt kõik maaväed on siit minema viidud," rääkis Vendla.

"Aga mere ja õhuga hoiti n-ö rinnet. Tänase seisuga on viidud ka õhukaitseraketiväed suures osas minema. Loomulikult on siia ka jäänud, aga pilt on oluliselt teine. See tähendab, et tegelikult igasugune väide sellest, et Venemaa tunneb end NATO-st ohustatuna, ei oma mingit alust. Me lihtsalt ei oska seda kasutada või tegelikult ei räägi sellest otse ja laseme sellisel lollil narratiivil Euroopas ringi vohada. Me peaksime olema palju kõvema häälega selles osas," sõnas kolonel.

Talvel ootab ees kaitsesõda

Vendla sõnul läheb talve saabudes sõda pigem kaitsesõjaks.

"Maapind on läinud pehmeks ja ei võimalda manöövreid. Võib-olla väikeste üksustega on võimalik midagi teha, aga midagi suurt sellise pinnasega ette ei võta ei ühelt ega teiselt poolt. Kaitse on loomulikult rünnakuga kaasas käiv asi. Nii kui jõutakse uude kohta, siis ehitatakse ja tugevdatakse kaitset," ütles ta.

Vendla hinnangul on talve jooksul ilmselt rohkem näha Ukraina strateegilisi rünnakuid Venemaa sisemaal. Sel nädalal toimus Venemaal näiteks Bami raudteetunneli plahvatus.

"Sellised süvasisemaalöögid on selles mõttes praktilised, et sealsed väekaitsemeetmed on oluliselt nigelamad kui rinde lähistel. Seal on võimalik teha suurt kahju ja korraga. Me oleme näinud, kuidas Kertši silla ründamine on pannud otsapidi logistikat ringi hindama, kuidas Himarsite ilmumine on sundinud Venemaad oma logistikaahelaid pikendama. Nii et rünnak Bami tunnelile ja ümbersõiduteesillale aitab kindlasti kaasa ja ilmselt piirab ka Aasiast tulevat laskemoona ja muud abimaterjali. Nii et olen täitsa kindel, et sellist laadi strateegilisi rünnakuid saame külmaperioodil rohkem näha," rääkis kolonel.

Ukraina sõjaga seotud poliitilisi arenguid selgitas "Ukraina stuudios" välisminister Margus Tsahkna: