Uudistest on läbi käinud, kuidas tänavu veebruaris avastas politsei Haanja kandis maa-aluse kanepikasvatuse, mis hämmastas ka paljunäinud uurijaid nii mõõtmete kui ka keerukuse poolest. 

Kasvanduse taga oli väliselt tavaline Tallinna pere, kellel polnud kriminaalset minevikku ega nähtavaid seoseid narkoäriga, kuigi täisvõimsusel pidi megafarm aastas tootma sadu kilosid ja teenima miljoneid eurosid. "Pealtnägijas" tuleb süüdimõistetud seltskond kaamera ette ja tunnistab, et nende tegevus oli palju pikem ja plaanid veel suurejoonelisemad. Ükskõik kas nad on kanepi legaliseerimise nimel end ohverdavad märtrid või klann, kes tahtis narkoäriga püstirikkaks saada, on see pöörane lugu.

Emapilgul on see täiesti tavaline pere, kes tuli botaanikaaeda vaba aega veetma. Samas on nad kõik – alates isast-emast, lõpetades poegade ja pruudiga – karistatud kurjategijad, kes osalesid Eesti ilmselt suurima ja kindlasti kõige keerulisema põrandaaluse kanepitööstuse rajamises. Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Rait Pikaro ütles, et nende ettevõtlikkuse mastaapsus ja selle asukoht looduskaunis rahulikus kohas on Eestis ennenägematu.

Üllataval kombel ei häbene asjaosalised juhtunut. Vastupidi – nad tulevad kaamera ette, et rääkida, kuidas ettevõtmine oli tegelikult isegi mastaapsem. "Me tahtsime teha ajalugu, tahtsime mängida rolli kanepi reguleerimise teekonnal," ütles kanepikasvataja Villi Sternfeldt.

Tallinnas, Meriväljal kasvanud vennad Villi ja Bruno Sternfeldt, kelle isa on lihttööline ja ema medõde, hakkasid kanepist huvituma koolipoisina, enda sõnul bioloogia tunnis. Kõrghariduse või karjääri asemel valisid vennad sihiteadlikult kanepi kasvatamise ja 2013. aastal rajasid esimese suurema farmi salastatud kohta.

"Ametlikult on teada, et alates 2015. aastast mina ja vend rajasime Haanjasse kanepifarmi, aga loomulikult oli meil juba eelnev kogemus olemas, mitte nüüd Haanjast, aga mujalt," rääkis Villi.

"Ma olin päris teadlik sellest kõigest, lapsed jagasid minuga informatsiooni ja me natukene hoidsime minu abikaasa sellest kõrvale võib olla esialgu," ütles ema Jekaterina. "Meil on mõistvad vanemad ja aegamisi nad õppisid aktsepteerima meie valikut," sõnas Villi.

2015. aastal soetasid vennad Haanjas eraldatud kohas asuva Tammesalu kinnistu, kuhu rajasid esimese kasvatuse, mis oli maa all. "Sellepärast, et maa peal on seda lihtsam avastada ja maa all on väga palju eeliseid juba kasvõi kliima kontrollimisel: soojuse hoidmine on väga suur aspekt," rääkis Villi.

26. mai 2016 aasta. "Me istutasime 70 seemet," ütles vend Bruno.

Vendadel on kaheksa aastat vanusevahet, aga juhtivas rollis oli noorem. Kuigi tegevus oli põrandaalune – näiteks krunt vormistati variisiku nimel, farmi minnes jäeti telefonid maha või lülitati välja, kõnedes ja kirjades kasutati koodsõnu – siis samal ajal dokumenteeriti oma teekonda metoodiliselt.

"See oli ettemõtlevalt, et ühel päeval saaks dokumentaalfilmi teha või tulla avalikkuse ette, nagu me siin praegu oleme," rääkis Vili.

"Kuidagi ühiskonnal on silme ees pilt sellistest inimestest, kes on, ma ei tea, ära suitsetanud, 24/7 pilves, nagu arvatakse, suured allmaailma tegelased. Aga tegelikult olime me lihtsalt üks väike pere, kes hoidis kokku ja tahtis saavutada midagi head," rääkis Bruno elukaaslane Liina.

Pikaro tervitas perekonna tegvust salvestamisel. "Meie jaoks olid need vägagi väärtuslikud tõendid ja aitasid väga hästi kirjeldada nende tegevuse mastaapsust. Kui inimene ikka paneb endale GoPro kaamera pähe ja salvestab seda, kuidas ta kuritegu toime paneb reaalselt ja pidevalt seda teeb, siis see on väga hea tõend," ütles Pikaro.

Sternfeldtid väidavad, et tõuge professionaalsemaks minna tuli just ema olukorrast, kes põdes rinnavähki. "Valud olid tõsiselt väga rängad. Bruno ütles – ema, et ma ei taha sind sellisena näha, et sa ei ole enam minu ema. Ja siis pakkusid võimalusi kasutada taimset ravimit, kanepiõli" rääkis Jekaterina.

Ema sai tavameditsiini ravi, aga tarvitas kõrvale kanepipreparaate ja haigus on hetkel taandunud. Et koht asus Suurest Munamäest linnulennult nelja kilomeetri kaugusel, kutsusid asjaosalised seda lõõpides The highest farm in the Baltics.

Takkajärgi tunnistab Villi, et esimese põlvkonna kasvatusest saadi vähemalt tosin saaki, keskmiselt iga kolme kuu tagant. Kõik kaup müüdi nende sõnul maha Eestis ja nende hinnangul oli vähemalt 10 protsenti siin liikuvast kanepist nende toodang. "Me ei näinud seda kunagi, et me oleme narkoärimehed või narkokasvatajad. Me ei ole kunagi kanepit näinud kui narkootikumina, see on ikkagi taim, eelkõige see on taim," rääkis Villi.

"See on selline huvitav, omapärane lähenemine, eks võib-olla see selgitab nende endi jaoks seda kuriteo toimepanemist ja võib-olla pehmendab kuidagi süüd ja võib-olla aitab selgitada siis ka nendele lähedastele, keda nad sinna kaasasid, et justkui on tegemist positiivse arenguga või panusega majandusse," sõnas Pikaro.

Kuidas politsei pikalt tegutsenud farmist haisu ninna sai, on omaette lugu. Pikaro sõnul laekus 2020. aasta suvel vihje, et Tallinnas toimetab Bruno, kellel liigub kanepit koguses, mis viitab, et selle taga võib olla kasvatus.

Bruno võeti jälgimise alla, mille käigus nähti teda toimetamas Viimsis Ampri teel asuva lao juures. "Avastati ladu, kus siis Bruno Sternfeldt ja temaga seotud isikud hoiustasid erinevat kanepi kasvatamiseks vajalikku tehnikat ja seda ladu kasutas veel üks isik," rääkis Vainola.

Täiesti juhuslikult kasutas sama hoonet Dmitri Uiba, hüüdnimega Raudpats, kes pidas seal Eesti suurimat dopinguladu, kust leiti 4000 ampulli ja 50 000 tabletti, mille ostjad olid peamiselt jõusaali-kunded. Takkajärgi tunnistavad uurijad, et kartsid dopinguäri lõhki lüües kanepi-ärimehed peitu ajada.

"See hirm oli tõesti, et kui on tegemist väga ettevaatlike inimestega, siis nad lõpetavad oma tegevuse ja meil jäävad need tegelikud mastaabid tabamata sel korral," ütles Pikaro.

"See oli häiriv fakt tõesti. Oli kahtlus, et me võime sattuda politsei huviorbiiti, aga sellele ei järgnenud justkui midagi. Ja nii see kuidagi soiku jäi sinna," rääkis Villi.

Politsei jagas ära, et Bruno ja seltskond käivad regulaarselt Võru taga, kuid mis 25-hektarilisel metsakinnistul tegelikult toimub, välja ei tilkunud. Seda enam, et maa peal paistis ainult paar osmikut. 2020. aastal sügisel pani politsei kohtu loal teeotsale varjatud kaamera, kust paistis küll tihe saalimine, aga ei midagi inkrimineerivat. Sissesõitu varitsevatel jälitajatel polnud aga aimugi, et 2021. aasta sõbrapäeva paiku tabas kanepikasvatajaid katastroof.

"Algamas oli viimane lõikuspäev. Me magasime eraldi siis majakeses, mis on peamaja kõrval – mina, Bruno ja siis üks meie sõber – ja ühel hetkel Bruno ärkas üles täiesti segaduses, ei saanud aru, mis toimub, jooksis välja, tegi kämpingu ukse lahti... kui muidu oled harjunud, et kui on talv, et väljast tuleb külm õhk, siis sealt tuli soe õhk," rääkis Liina. "Sel päeval oli just pooleli kanepilõikus ja lõikuse ajal on natukene rohkem vaja elektriseadmeid, et kuivatada kanepilehti näiteks. Ja ilmselt oli üks või kaks üleliigset pikendusjuhet, mis lihtsalt üle kuumenedes süttisid," rääkis Villi.

"Seal olid plahvatused, paukumised, susisemised, no see oli meeletu, mis seal toimus, sest igasugused gaasiballoonid plahvatasid, leegid olid sellised, et noh ilmselt ma olen ainult filmis sellist tulekahju näinud," rääkis Liina.

"Maja oli ülikuivast puidust tehtud ja umbes viie-kuue tunniga oli see tuhastunud," ütles Villi. "Ma tundsin, et ma lähen kohe hulluks ja ma olin enam kui kindel, et paari minuti pärast on kohal politsei ja tuletõrje ja ma lähen vangi," ütles Liina.

Tagantjärgi on müstika, kuidas politsei, kes krunti justkui jälgis, põlengut ei märganud. Aga veel müstilisem on, et hävingust hoolimata otsustas seltskond rajada veel võimsama kompleksi. Järgneva pooleteise aasta jooksul rajati võimas struktuur, mis ulatus kaks korrust maa alla ja hõlmas 400 ruutmeetrit. Inseneeria on täiesti omaette teema.

"Tagantjärgi mõteldes on üsna imeline, mida suutsime seal püsti panna, alates vihmavee kogumisest kuni tiigivee puhastamisest bakteriaalse tasemeni, niisutussüsteemid, automaatsed kastmissüsteemid, elektrigeneraatoritest rääkimata. Kõike-kõike-kõike, mida üks kasvatus nõuab keset metsa," rääkis Villi.

Suure maa-aluse objekti rajamine toimus politsei pilgu all.

"Tegime järelduse, et hetkel sellist aktiivset narkoäri ei toimu, et sinna koheselt sekkuda ja sealt tõendeid leida ja siis tegelesime protsessi jälgimisega. See ehitusprotsess võttis aega ja ega ei olnud ju lõpuni 100 protsenti kindel, et mida siis selles maa-aluses kompleksis tegema hakatakse," rääkis Pikaro.

Kevadel 2022 sai politsei kohtult loa paigutada kaamera krundi sisse ja hakata ka võtmetegelasi pealt kuulama. Selleks hetkeks paistis krundil ainult väike elumajake ning maa all toimuvat võis vaid aimata. Tagantjärgi tunnistavad Sternfeldtid, et rajatis läks maksma kokku 900 000 eurot ja selleks pandi mängu kõik säästud, viidi asju pandimajja ning laenati end kõriauguni kinni. Isegi isa-ema võtsid kasvatuse käivitamiseks kiirlaenu.

"Me lootsime, et see on talle abiks ja ta püstitab oma äri. Võib-olla muutuvad ka seadused," sõnas Jekaterina.

Tagantjärgi on teada, kuidas suure ettevõtmise jaoks otsiti tikutulega investoreid. Panustajate seas olid mitmed väliselt vägagi lugupeetud inimesed, Sternfeldtide kinnitusel näiteks valuuta- ja kullaäris varanduse teeninud Alar Tamming.

Tamming ise keeldus nii "Pealtnägijale" kui ka politseile sisuliste vastuste andmisest. Protokolli läks kirja: "Kuulen enda sisemist Jumalat, kes ütleb mulle, et ütluste andmine võib mistahes kontekstis minu vastu osutuda ja mind süüdi inkrimineerida. Olen inimesi rahaliselt hästi palju toetanud, mille tõttu ei saa välistada, et mõni raha liikumine võis kontrolli alt väljuda."

Esimene külv kasvatuses, mis töötas automatiseeritud hüdropoonilisel süsteemil, kus taimed sirgusid mitte mullas, vaid toitevedelikus, tehti 2022 oktoobris. Bruno päevik, mis tagantjärgi kätte saadi, näitab, kuidas kõik oli suunatud saagi ja kvaliteedi maksimeerimisele, muuhulgas lisati õhku CO2 gaasi. Peale botaanika oli Brunol ka põhjalik rahaline arvepidamine ja prognoos, kus ta visioneeris, et saaki hakkab tulema iga kolme kuu tagant, esimese kahe aastaga toodetakse kokku 810 kilo kanepit, mis müüakse hulgihinnaga kokku 6,4 miljonit eurot, kasum pidi olema 4,8 miljonit ja tema enda osa 2,9 miljonit.

"Kui ettevõtmisse läheb sisse 800 000 - 900 000 eurot, siis on ilmselge, et see tuleb tagasi teenida ja teenida tuleb ka veel rohkem. Siin ei ole kahtlustki, et tegelik eesmärk oli teenida tulu ja seda teenida väga palju," ütles Vainola.

"Paar miljonit paari aastaga kasumit teenida on see siis Eesti mõistes nii mastaapne," ütles Villi. "Ilmselgelt, see on siililegi selge, et selle kõige taustanoodil olid ka rahasummad. Seda asja ei saaks ajada edasi, kui meil ei oleks sissetulekut," rääkis Liina.

Pärast ligi kolm aastat kestnud varjatud jälgimist tegi politsei tänavu 8. veebruaril farmi reidi ja võttis asjaosalised kinni. See oli esimene kord kui nähti, mis maa all tegelikult toimub.

"See meenutas veidi filmi. Aga see oli ikkagi politseifilm, mis lõppes sellega, et politseinikud tulid läbi ukse sisse ja panid pahadel meestel käed raudu," ütles Pikaro.

Läbiotsimine ajastati, kui taimed olid suured, aga saak polnud koristatud. Hiljem tuvastati, et 240 taime saak oli kuivatatuna üle 73 kilo ehk isegi parem kui Bruno prognoosis ja narkootilise aine THC sisaldus 24 protsenti. "See on väga kõrge. Varasemalt kanepikasvatustest Eestis kasvanud kanepist me nii kõrget THC sisaldust ei ole tuvastanud," ütles Vainola.

20. oktoobril 2023 mõisteti Võru kohtumajas süüdi 11 inimest, kes osalesid erinevates rollides, alates ehitamisest ja käitamisest kuni rahastamiseni. Kõik said suhteliselt pikad karistused, mida enamuses ei pööratud täitmisele või loeti kantuks eeluurimise ajal istutud ajaga. Bruno Sternfeldt sai kõige pikema, kuueaastase karistuse. Konfiskeeriti suur hulk vara, sealhulgas kanepikasvatuse kinnistu.

Bruno Sternfeldt kirjutas "Pealtnägijale" vanglast üle 30-leheküljelise kirja, milles võrdleb enda loodud kasvandust pühamuga ja enda tegevust vabadusvõitlusega ning toob hulgaliselt põhjuseid, miks kanep oleks tulnud juba legaliseerida ja legaliseeritakse niikuinii. Asjaosalised möönavad, et nad on seaduserikkujad, aga pole nõus, et nad on kurjategijad.

"Kuus aastat saada loomulikult on minu arust raskelt ülekohtune selle eest, et me kasvatasime taime. Kellele me siis päriselt liiga tegime, kellele me valetasime, keda me petsime," küsis Villi.

"Meie lähtume Eesti seadustest ehk siis seadusandja on kriminaliseerinud kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja seadusandja lähtub ühiskonna tahtest. Ju meie ühiskond ei ole veel sealmaal, et legaliseerida kanepit," ütles Vainola.

"Siin on selgelt tegemist kurjategijatega, kes teadlikult ja pika aja jooksul tegutsesid ja nad kindlasti ei tegutsenud kellegi teise heades huvides või rahva tervise või ühiskonna huvides, vaid see oli ikkagi selgelt suunatud raha teenimisele teiste tervise arvelt ja sinna neid lugusid võib igasuguseid juurde pookida, aga ma arvan, et baaslugu on ikkagi kurjategijatest, kes lootsid ratsa rikkaks saada, aga see ei õnnestunud," rääkis Pikaro.

"Kahetsen natukene sellepärast, et õigel ajal võib-olla oleks osanud kuidagi Brunole selgeks teha, et tuleks oodata või kavaldada," ütles Jekaterina.

"Miks ma julgen oma täisnimega sinu ees istuda või näidata, kes ma olen, lihtsalt sellepärast, et inimesed näeksid meie silmade või südame taha ka. Kui ma juba olen sellises olukorras, et mul on viis aastat tingimisi karistust ja mul on suured kohtukulud. Selle kõige najal tunnen, et tahan Eesti rahva ees ja istuda täpselt sellisena, nagu ma olen ja tunda uhkust sellest, mida ma teinud olen," rääkis Liina.

"Ma ei ole kordagi tundnud häbitunnet selle eest, mida me vennaga ja lähikondlastega oleme saavutanud ja teinud. Kahju on tõesti, väga kahju, et mu vend peab vanglas olema, aga võib olla on see mingis mõttes vajalik selleks, et tekiks Eestis arutelu," ütles Villi.

Sama kirglikult kui nemad räägivad kanepi kasudest, on kaamera ees olnud inimesi, kes pisarais räägivad, kuidas kaotasid oma lähedase kanepile, näiteks vallandunud skisofreenia tõttu. Või terviseeksperdid, kes ütlevad, et alkoholi kõrvale ei ole vaja veel ühte mõnuainet. Kahtlemata tekitab see vastakaid tundeid.