Riho Terras (I) märkis, et järgmised kaks nädalat saavad olema Ukraina sõjas väga olulised, kuna selgub, kas USA suudab kokku leppida toetuspaketis ja Euroopa Ülemkogu. Surve Ukrainale on märgatavalt tõusnud, et suruda riiki läbirääkimiste laua taha. "Mure on see, et Venemaa sõjatööstus töötab kolmes vahetuses, Venemaa kasutab kuus protsenti oma SKT-st sõjaks," ütles ta.

Andrus Ansip (RE) nentis, et abi on antud ja ka Euroopa Liit pole vähe abi andnud. "Aga sellest kõigest on vähe, et otsustavalt sõja käiku pöörata Ukraina kasuks. Piinlik on, et me praegu siin Euroopa Liidus ka vaidleme selle üle, kas me suudame siis veel Ukrainat aidata järgmise nelja aasta jooksul 50 miljardi euroga. Sellele teatavasti seisab vastu Ungari ja on ka teine takistus ootamatult tekkinud – Saksamaa rahastamisprobleemid," rääkis ta.

Sven Mikser (SDE) sõnas, et Ameerika Ühendriikidega on kaks probleemi ning pikemaajalisem on seotud tuleva aasta valimistega, mis otsustab, kuhu riigi poliitika pöördub. Teine mure on esindajatekoja jõujoonte kujunemine, kus valitseb praegu nukker patiseis ning tõenäosus selle murdmiseks enne jõule pole kõrge.

Yana Toom (KE) ütles, et Euroopa Parlamendis on samuti tunda, et on geograafilise jaotuse alusel saadikuid, kes võib-olla suhtuvad Ukraina toetamisse pigem leigelt. "Sõjaväsimus eksisteerib, kuigi Eesti meediat lugedes näen, et seda üritatakse mitte märgata," rääkis ta. Ta lisas, et palju räägitakse ka nagu Ukraina liitumine Euroopa Liiduga oleks juba käegakatsutav, kuid see on vale ning praegu vajatava suurema abi asemel antakse ukrainlastele võltslootust.

Marina Kaljuranna (SDE) sõnul teeb suurt muret ka see, et Ukraina sõjas ei ole Euroopa Liit ja NATO suutnud leida suurt rahvusvahelist toetust. "Jah, ÜRO-s hääletatakse selle poolt, et territoriaalne terviklikkus on oluline, suveräänsust ei tohi rikkuda, aga kui minnakse samm edasi – mis saab agressorriigiga, kurjategijatega – siis on riigid vait. Tuleb karistust kanda, vastutusele võtta. Ka see kohus, mida EL on hakanud looma agressioonikuritegude jaoks – ka see on kuskile toppama jäänud. Väga palju selliseid küsimusi, mis on lisaks sõjalisele abile jäänud toppama ja ei ole nii ilusad, nagu nad peaksid olema," ütles ta.

"Ma arvan, et siin majas ei saada aru, mida tegelikult rahu tähendab. Täna tähendab rahu ju Ukraina kapituleerumist, täna tähendab rahu seda, et Putinit ei karistata ega tema režiimi ei võeta vastutusele. See on väga vale arusaamine," sõnas Kaljurand.

Urmas Paet (RE) tõi välja, et sõjatööstuse pilt Euroopas on jätkuvalt fragmenteeritud. Tellimusi sõjatööstusele peavad esitama riikide valitsused, kes ei ole olnud Ukraina sõja kontekstis piisavalt nõudlikud oma riikide sõjatööstuse suhtes. Arusaadav on soov, et tellimusi esitataks palju Euroopa enda sõjatööstuse ettevõtetele, aga kahjuks kogu maht, mida Euroopa on võimalik pakkuma, ei ole kaugeltki piisav.

Mikser märkis, et peale Iisraeli-Hamasi sõja algust Venemaa propagandajutt, et lääs ei hooli kolmanda maailma inimeste eludest nii nagu oma inimeste eludest, ei lange enam nii kurtidele kõrvadele kui varem ja sellist toetust nagu ÜRO-s oli võimalik Ukraina ja Venemaa teemal aasta eest saavutada, on tänaseks väga raske saavutada.

Euroopa aluslepete muutmine

Laienemisplaanidega on tõstatunud teema, kas ja kuidas Euroopa Liidu aluslepinguid muuta. 

Toom sõnas, et omavahel on teravas vastuolus uutele riikidele liitumisvõimaluse lubaduse andmine ja kategooriliselt aluslepingute muutmisele vastu olemine, kui ei suudeta vastata, kuidas näiteks 36 liikmesriigi korral peaks ühehäälsuse nõuet järgima.

Paet ütles, et ühehäälsuselt häälteenamusele liikumine tegelikult Eestile midagi halba ei tähendaks. "Selles mõttes on mulle üllatav, et Eesti on väga jäigalt välis- ja julgeolekuteemalistes asjades täpselt samadel seisukohtadel nagu oldi 20 aastat tagasi, nagu midagi ei oleks muutunud."

Selliseks, nagu süsteem on praegu kujunenud, ei ole ta tegelikult disainitud, ütles Paet ja lisas, et toetab välis- ja julgeolekupoliitikas hääletussüsteemi muutmist. "Ma ei räägi, et kõikides asjades tuleks seda muuta, aga nendes, mis on julgeoleku mõttes elulise tähendusega."

Mikser sõnas, et lähematel aastatel aluslepingute muutmist ilmselt ei juhtu. "Ma arvan, et see protsess saab olema, kui see kunagi juhtub, niivõrd pikk, valuline ja etteprognoosimatute tulemustega, et mõnes mõttes on see akadeemiline vestlus. Loomulikult põhiprobleem on tegelikult see, et meil on Euroopa Liidus vähemalt üks riik, kes ei järgi Euroopa Liidu alusväärtuspõhimõtteid," ütles ta.

Väikeste riikide jaoks on konsensuslik tegevus ainus võimalus, et neid keegi üldse kuulaks, ütles Terras. Ühehäälsusest eemaldudes kaotab Eesti tema sõnul igasuguse sõnaõiguse. Ühtlasi puudub ühehäälsusest loobumiseks samuti konsensus, mida selleks vaja on. "Me raiskame aega teemadele, mis annab meile vaid mõnusa tunde, et oleme rääkinud," sõnas ta.

Kaljurand sõnas, et kui on käes momentum, kus räägitakse laienemisest, on käes ka aeg, kus tuleb rääkida, kas lepinguid muuta. Ta nõustus, et põhimõtteid on vaja muuta, kuid kas ja kui palju on tarvis lepinguid avada ja muuta, peaksid vastama juristid. Kaljuranna sõnul ei ole vetoõigus ainus põhjus, miks Eestit kuulatakse ning ei ole tulnud ette olukorda, kus Eesti oleks jäänud üksi. "Oleme alati leidnud liitlasi, sest me pole kunagi ajanud nii lolli juttu, et meid jäetaks üksi," ütles ta.

Aluslepingutest rääkides arutatakse väärtusi, kuid aluslepingud väärtusi ei kaitse ja on ühisturu lepingud, sõnas Toom. "Me peame otsustama, kas me oleme ühisturul, kus sobib igasugune käitumine, ka väärtustepõhiselt taunitav. Kui see meile ei sobi, tuleb see asi ära muuta."