X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikogu võttis öö jooksul vastu viis valitsuse usaldusega seotud eelnõu

Riigikogu.
Riigikogu. Autor/allikas: Erik Peinar

Riigikogu võttis kolmapäeva pärastlõunal alanud ja öö läbi kestnud istungi käigus vastu viis valitsuse usaldusega seotud eelnõu, kuid pooleli jäi 2024. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve arutelu jätkus neljapäeva hommikul alanud istungil.

Kolmapäeval kell kaks alanud istungil tutvustasid valitsuse umbusaldusega seotud eelnõusid, mis on koalitsiooni kinnitusel seotud 2024. aasta riigieelarvega, vastava valdkonna ministrid ning küsimusi esitasid valdavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ning vähemal määral ka Isamaa saadikud. Kuna usaldushääletusega vastuvõetavad eelnõude menetlemisel võivad kõnesid pidada kõik riigikogu saadikud, siis selle võrra võttis lõpphääletusele eelnenud menetlus kauem aega, kuna opositsioonisaadikud kasutasid sageli ka seda võimalust. Enne iga eelnõu lõpphääletust küsisid opositsiooni saadikud kümneminutilise vaheaja.

Esimesena arutusele tulnud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE) jõudis hääletamiseni juba 40 minuti pärast ning kell 14.48 oli see häältega 55 poolt ja 27 vastu heaks kiidetud.

Riigikogu pressiteenistuse teatel muudetakse vastuvõetud seadusega keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid.

Seejärel päevakorras olnud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) lõpphääletus toimus kaks tundi hiljem ning see võeti kell 18.56 vastu häältega poolt 57 saadikut ja vastu 32 saadikut. Seadusega tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määri. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.

Kolmas valitsuse usaldusega seotud eelnõuna oli päevakorras looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) menetlemine võttis samuti umbes kaks tundi ning kell 22:51 sai riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kuulutada seaduse vastuvõetuks häältega poolt 59 ja vastu 32 saadikut. Seadus kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Selle eelnõu menetlemisel tegi EKRE saadik Jaak Valge oma fraktsiooni nimel ettepaneku lühendada istungit kuni kella üheksani õhtul, mispeale palus enne ettepaneku hääletamist vaheaega ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski, tekitades sellega saalis mõningast elevust. Ettepanek istungi lõpetamiseks siiski toetust ei leidnud.

Neljanda eelnõuna asus riigikogu kell 22.51 arutama kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (305 SE), mis sai häältega 59 poolt ja 23 vastu riigikogu heakskiidu kell 2.41.

Selle seadusega kärbitakse aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu. Peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgakasvu vähendatakse alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028 kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud. Rahandusministri sõnul aitavad muudatused riigieelarves viie aasta jooksul kokku hoida 20,4 miljonit eurot.

Viienda valitsuse usaldusega seotud eelnõuna alustas riigikogu riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) teist lugemist, mis lõppes seaduse vastuvõtmisega kell 6.20. Eelnõu poolt hääletas 59 riigikogu liiget ja vastu 29 saadiku, erapooletuid ei olnud.

Selle seadusega muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatusega viiakse Eesti riigi sisesed eelarvereeglid vastavusse Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks, selgitas riigikogu pressiteenistus. Teise lugemise eel muudeti eelnõus tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär võib keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Muudatus näeb ette, et kui riigivõla suhe SKP-sse jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, siis võib struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini SKP-st jooksevhindades. Seega vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad kehtima kuni 31. detsembrini 2029.

Kuuenda ja päevakorra viimase punktina alustas riigikogu neljapäeval kell 6.20 hommikul 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306) teist lugemist, mille valitsus samuti oli sidunud usaldusküsimusega. Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu menetlemine jäi pooleli, kuna riigikogu kolmapäevane istung lõppes pisut enne kella kümmet.

Eelnõu arutamine jätkus neljapäeval kell kümme alanud uue istungiga, aga kuna see kestab kella üheni päeval ja istungi pikendamine ei pruugi koalitsioonil õnnestuda, siis võib juhtuda, et riigikogu jõua järgmise aasta eelarvet neljapäeval vastu võtta.

Samas on riigikogu esimees Lauri Hussar juba kutsunud valitsuse ettepanekul riigikogu reedeks erakorralisele istungile, kus on samuti päevakorras muuhulgas ka riigieelarve vastuvõtmine.

Hussar ütles kolmapäeval ERRi- veebisaates "Otse uudistemajast", et riigikogu võtab järgmise aasta riigieelarve vastu veel sel nädalal.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: