Eelarve heakskiitmise pool hääletas 58 saadikut ja vastu oli 31 riigikogu liiget.

Opositsioonilise Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu soovis täiendava istungi päevakorra esimeseks punktiks pandud riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise päevakorrast väljavõtmist põhjendusega, et valitsus saaks teha sellesse vajalikud muudatused ning siis järgmisel nädalal uuesti riigikogule arutamiseks anda, kuid Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo ei nõustunud sellega.

Seejärel asusid opositsioonilised riigikogu liikmed pidama kõnesid, milles nad tõid välja põhjused, miks nad ei saa riigieelarvet heaks kiita.

Riigieelarve eelnõu arutelu ajal saabus teade, et president jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse", kuna leidis, et see pole kooskõlas põhiseadusega, sest see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes. See ajendas opositsioonisaadikuid küsima, kas riigieelarve vastuvõtmine on võimalik olukorras, kus üks riigieelarvega seotud seadus ei ole välja kuulutatud. Opositsioonisaadikud tegid ettepaneku teha eelnõu menetlemises vaheaeg, et olukorda kaaluda.

Riigikogu esimees Lauri Hussar võttiski esimehe vaheaja, misjärel teatas, et istung läheb edasi, kuna seaduse kohaselt ei saagi arutelu katkestada ja valitsus ei saa seda ka tagasi võtta. Hussar viitas riigikogu õigus- ja analüüsikeskuse 2021. aasta analüüsile, mille kohaselt riigieelarve vastuvõtmisel ei ole oluline sellega seotud seaduste vastuvõtmise järjekord.

Istungi jätkumisel püüdis EKRE fraktsioon ka istungi enne päevakorra ammendumist lõpetada, kuid selleks korraldatud hääletusel ei saanud oma ettepanekule toetust ning riigieelarve arutelu jätkus.

Riigieelarve põhiparameetrid

Eelnõu kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Valitsuse kinnitusel on tuleva aasta riigieelarve prioriteedid Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse; majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega; haridus; küberturbe võime tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eelnõu järgi ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKP-st ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve seaduse eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal lisaks 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.