Sõja 654. päev: Ukraina valmistub tõrjuma Vene rünnakuid energiataristule

Ukraina president Volodõmor Zelenski kutsus kohalikke säilitama vastupanuvõimet Vene sõjaväe rünnakutele tsiviilenergiataristule. Samal ajal elavad pideva pommitamise all Ukraina piiriäärsed kogukonnad, nagu Sumõ.
Oluline 9. detsembril kell 21.37:
- Kiiev: Vene sportlaste lubamine olümpiale julgustab sõda jätkama;
- Poola: veokijuhid ei takista sõjatehnikat piiril;
- Vene opositsioon lubab jätkata võitlust Putiniga;
- Vene linnad loobuvad aastavahetuse pidustustest, et saata raha rindele;
- Zelenski: Ukraina peab säilitama vastupanu energiataristu rünnakute vastu;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit.
Rünnakus Hersoni oblastile hukkus üks inimene, Dnipropetrovski oblastis lasti alla Vene rakett
Pühapäeval hukkus üks inimene ning kolm inimest sai vigastada rünnakutes Hersoni oblastis.
Dnipropetrovski oblastis Krõvõi Rihis kõlas pühapäeval plahvatus, kui Ukraina õhujõud lasid oblasti kohal alla Vene raketi, teatas kuberner Serhii Lõsak.
Õhtul enne kella kuut kostus Mõkolajivi, Hersoni, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites õhuhäire.
Venemaa võttis sihikule ka Dnipropetrovski oblasti lõunaosas asuva Nikopoli linna, mida ründas pärastlõunal kamikaze-droonidega. Keegi vigastada ei saanud, küll aga vigastasid drooni taristurajatist, ühte laohoonet ja viiekorruselist maja, teatas Lõsak.
Ukraina jätkab okupatsioonisümbolite eemaldamist
Ukraina jätkab okupatsioonisümbolite eemaldamist ning laupäeval võtsid Kiievi võimud pealinnas maha punaarmee diviisikomandöri Nikolai Štšorsi kuju.
Ukraina on täiemahulise sõja algusest varsti pea kaks aastat tagasi suurendanud püüdlusi eemaldada avalikust ruumist nõukogude sümboolika.
Kiievi linnavoliniku Leonid Jemetsi sõnul viiakse kuju muuseumisse.
Ukraina: Vene valimised okupeeritud aladel on õigustühised
Ukraina mõistis tugevalt hukka Venemaa kavatsused korraldada tuleva aasta presidendivalimisi ka Ukraina okupeeritud territooriumitel, kuulutades need õigustühiseks ja lubades võtta vastutusele ka vaatlejad.
Venemaa föderatsiooninõukogu otsustas neljapäeval kuulutada välja Venemaa presidendi valimised, mis toimuvad tuleva aasta 15. märtsist 17. märtsini.
Ühtlasi plaanib Venemaa korraldada esmakordselt valimisi neljal okupeeritud Ukraina alal ehk Donetskis, Luhanskis, Zaporižžjas ja Hersonis.
"Me kutsume rahvusvahelist kogukonda üles hukka mõistma Venemaa kavatsus pidida valimisi okupeeritud Ukraina aladel ja sanktsioneerida neid, kes on valimiste korraldamise ja läbiviimisega seotud," teatas Ukraina välisministeerium.
Välisministeerium hoiatas riike ka valimisvaatlejate saatmise eest okupeeritud alade valimistele, lubades, et rikkujad võetakse vastutusele.
"Venemaa valimistel ei ole demokraatiaga mingit pistmist. Need on vaid tööriist Venemaa režiimi võimul hoidmiseks," teatas ministeerium.
Kiiev: Vene sportlaste lubamine olümpiale julgustab sõda jätkama
Ukraina kritiseeris Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsust lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel tuleva aasta olümpiamängudel osaleda neutraalse lipu all, individuaalaladel ning kui nad ei toeta Venemaa agressiooni.
"Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhatuse liikmed, kes selle otsuse langetasid, kannavad vastutust Venemaa ja Valgevene julgustamise eest Ukraina vastu relvastatud agressiooni jätkama," teatas Ukraina välisministeerium.
Moskva peab riigile Pariisi olümiamängudel osalemiseks seatud tingimusi "diskrimineerivaks", kuid lubab sportlased mängudele.
ROK-i teatel on 2024. aasta mängudele kvalifitseerunud neutraalse lipu all osalema 11 sportlast, neist kaheksa Venemaalt ja kolm Valgevenest.
Kiiev rõhutas, et Venemaa sportlased sageli esindavad Vene relvajõududega seotud spordiorganisatsioone ning mõned neist on ka sõjaväelased.
Poola: veokijuhid ei takista sõjatehnikat piiril
Poola valitsus eitab, et protesteerivad Poola veokijuhid, kes piiri blokeerivad, takistavad sõjavarustuse tarnimist Ukrainasse.
Poola riigikaitse aseminister Marcin Ociepa ütles reedel kohalikule meediale: "Eitan kategooriliselt sellise olukorra esinemist. Piiri ületavaid sõjaväekolonne saadab sõjaväepolitsei. Nad ületavad piiri erineval viisil, samuti ka kiirabiautod, ega ole ühegi protesti pantvangid."
Viimase kahe kuu jooksul on Poola veoautojuhid blokeerinud kolme piiripunkti Ukrainaga. 26. novembril laiendasid nad oma protesti, lisades sinna olulise transpordisõlme Medika. Slovakkia on järginud Poola eeskuju ning kohalikud veoautojuhid korraldavad reedest Ukrainas Uzhhorodi linna lähedal blokaadi.
Navalnõi: võitleme kaaskodanike südamete nimel
Vene opositsioonitegelased, kes on karistuskolooniates trellide taga või välismaal paguluses, lubavad, et jätkavad võitlust president Vladimir Putiniga, kui ta soovib märtsis toimuvatel valimistel järjekordset ametiaega.
"Keegi peale meie ei astu sellesse võitlusse kaaskodanike südamete ja mõistuse nimel. Seega peame seda tegema ja võitma," ütles vangistatud Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi veebiavalduses.
71-aastane Putin teatas reedel, et kandideerib uuesti presidendiks, et kuhjata oma kahekümnele võimule lisaks veel kuus aastat. Ta võiks isegi 2030. aastal uuesti kandideerida.
Hääletus on kavandatud 15.–17. märtsini ja tema võit on täiesti kindel. Valdav enamus opositsioonitegelasi on kas vangistatud või riigist põgenenud, peaaegu kõik sõltumatud uudisteväljaanded on blokeeritud ja igasugune kriitika on summutatud viimase kümnendi jooksul vastu võetud repressiivsete seadustega, vahendas AP.
"Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et teemad, mida saame tõstatada ja avalikku päevakorda tuua jaanuaris, veebruaris, märtsis, kinnistuksid venelastele ka pärast valimisi," ütles Navalnõi tippstrateeg ja personaliülem Leonid Volkov, kes lahkus Venemaalt mitu aastat tagasi.
Sel eesmärgil käivitas Volkov koos meeskonnaga projekti nimega "Navalnõi kampaaniamasin". Idee on lihtne – rääkige võimalikult paljude venelastega kas telefoni või veebis ja veenge neid pöörduma kandidaatide vastu, keda me vihkame: kandidaat Putin ja kandidaat "Sõda", nagu Navalnõi ise oma veebipostituses teatas. Oktoobri lõpus helistas projektis juba umbes 170 vabatahtlikku, ütles Volkov, ning korraldas küsitluse, et selgitada välja inimeste konkreetsed kaebused ja vajadused, et kohandada kõnepunkte, mida nad tulevastes telefonikõnedes kasutaksid.
Venemaa linnad jätavad ära aastavahetuse pidusid
Mitme Venemaa linna võimud on tühistanud ilutulestikud ja lubanud saata rindele raha, selle asemel et osta uusaastakaunistusi, teatas Raadio Vaba Euroopa reedel.
Mitmed ametnikud on lubanud vähendada traditsioonilisi pidustusi, et osta sõjavarustust, millega varustada Venemaa sõjategevust Ukrainas.
Sotši linnapea Aleksei Kopaygorodsky ütles, et ilutulestiku jaoks eraldatud vahendid suunatakse ümber Venemaa sõjaväele. Samuti kutsus ta kohalikke ettevõtteid ja elanikke üles eeskuju järgima.
"See on parim kingitus meie kaasmaalastele rindel," ütles Kopaygorodsky.
Ka Novorossija linnapea Andrei Kravtšenko teatas, et tema linn jätab ära aastavahetuse ilutulestiku ja kasutab säästetud raha varustuse rindele saatmiseks. Mägilinn Naltšik lubas, et ei osta sel aastal uusi pühadekaunistusi. Linnavõimud kavatsevad viimaste aastate kaunistused uuesti kasutusele võtta.
Sarnased plaanid on paigas kogu Venemaal, sealhulgas Volgogradi oblastis Volžski, Põhja-Osseetia-Alaanias Vladikavkazis ja Stavropoli krai lõunaosas.
President Volodõmõr Zelenski kutsus oma 8. detsembri õhtukõnes ukrainlasi üles säilitama vastupanuvõimet seoses Venemaa rünnakutega tsiviilinfrastruktuuri vastu sel talvel.
"Meie riigi roll praegu – ükskõik kui raske see ka poleks – on mitte kaotada jõudu ja mitte lasta vaenlasel initsiatiivi haarata," ütles Zelenski.
President Zelenski viimased üleskutsed vastupidavusele tulevad ajal, mil Venemaa sõda Ukrainas jätkub teist talvel. Eelmisel talvel, ajavahemikul 2022. aasta oktoobrist kuni 2. veebruarini, üritasid Vene väed Ukraina energiavõrku halvata massiliste rünnakutega, mis põhjustasid sagedasi elektrikatkestusi ja küttekriisi kogu riigis.
President tänas oma kõnes ka sõdureid ja komandöre nende vastupidavuse ja vapruse eest talve külmimate kuude lähenedes. Tänusõnadele eelnesid kohtumised ülemjuhataja Valerii Zalužnõi ja eri sektorite komandöridega.
Sel talvel eeldavad Ukraina ametnikud, et riik seisab taas silmitsi samade väljakutsetega, mis eelmisel aastal. President Zelenski hoiatas oktoobris, et Venemaa üritab tõenäoliselt hävitada Ukraina energiataristut. Ametnikud hoiatasid ka, et Venemaa laseb Ukraina vastu välja rekordarvu droone.
Sumõ külad igapäevase tule all
Vene väed ründasid reedel Sumõ oblasti piiril nelja kogukonda, tulistades päeva jooksul kuus korda, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon.
Bilopillia, Yunakivka, Krasnopillia ja Seredõna-Buda kogukonnad sattusid tule alla.
Vene sõjaväelased võtsid suurtüki- ja droonirünnakutega sihikule erinevaid kogukondi, heites samal ajal asulale miine. Kohalik administratsioon registreeris päeva jooksul 19 plahvatust.
Junakivka külas, kus elab ligikaudu 1700 elanikku, toimusid kõige intensiivsemad rünnakud – piirkonnas registreeriti seitse plahvatust. Kogukond asub Ukraina-Vene piirist vaid seitse kilomeetrit läänes ja üheksa kilomeetrit lõunas.
Pommitamine on Ukraina ja Venemaa kirdepiiri lähedal asuvate kogukondade jaoks igapäevane nähtus. Piirkonna haavatavate piiriäärsete asulate elanikud kogevad päevas mitmeid rünnakuid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 338 120 (võrdlus eelmise päevaga +900);
- tankid 5632 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 10519 (+11);
- suurtükisüsteemid 8058 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 919 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 605 (+0);
- lennukid 324 (+0);
- kopterid 324 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 6136 (+0);
- tiibraketid 1585 (+14);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 598 (+7);
- laevad / paadid 22 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1156 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mari Peegel, Barbara Oja
Allikas: Reuters, The Guardian, The Kyiv Independant