Gastroenteroloogist Läti terviseminister Hosams Abu Meri püüab nüüd ministrina muuta seda, millega ta ise arstina rahul pole. Esmalt plaanitakse tugevdada perearstisüsteemi ja leida raha, et noored arstid suunduks tööle ka maakeskustesse.

Haiglavõrk on Lätis juba nii ära reformitud, et midagi veel kinni panna oleks raske. Kuid muutused tulevad siingi.

"Loome ülikoolikliinikute juurde üheksa-kümme metoodikakeskust. Need võimaldaks tuua regionaalhaiglad ja ka väiksemad tervishoiuasutused ülikoolikliinikutele lähemale. Nii saaksime patsiente suunata kiiremini vajalike tohtrite juurde ja vähendada järjekordi. Mõistagi paraneks teenuste kvaliteet. Kolmas valdkond, mis on väga tähtis ja ilma milleta ei suuda me edasi minna ja milles Eesti on meist juba ammu palju parem, on välja töötada digitaalne süsteem," sõnas terviseminister.

Sellega loodab Läti valmis jõuda 2028. aastaks, mil peaks käivituma ka üleeuroopaline digitaalsete meditsiiniandmete süsteem.

Tervishoiuteenused kallinevad kõikjal, ka Lätis. Et riigi hüvitatavatele vastuvõttudele ja uuringutele pääsemiseks tuleb kaua oodata, kasvab Lätis järjest enam oma taskust makstavate tervishoiuteenuste osakaal.

Aga kõik ei jõua ise maksta. Lätis tervisekassa-taolist kindlustussüsteemi pole. Ja kuigi kõigile teada protsent laekunud maksudest oleks ehk parem kui eraldised üldisest eelarvest, ei plaani lätlased Eesti mudelit üle võtta, sest ka Eestis napib raviraha.

"Kahjuks on osa Läti elanikest ja neid võib olla kuni 140 000 inimest, kes ei maksa üldse makse või tasuvad neid väga vähe. Nende panus maksusüsteemi on nähtamatu. Kuid samas on neile kõigile tagatud riigi makstud meditsiiniabi," ütles Abu Meri.  

Kuigi nii Eestis kui ka Lätis kasutatakse e-retsepte, ei saa nendega veel naabrite apteegist rohtu osta. See võimalus peaks tekkima uue aasta lõpuks.