Maismaalahingute kõrval kogub Ukrainas hoogu ka droonisõda

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et kui idarindel käivad ägedad maismaalahingud, siis taevaruumis kogub hoogu droonisõda. Mõlemad pooled kasutavad üha rohkem väikseid ja odavaid droone ning samal ajal muudavad oma õhutõrjet efektiivsemaks.
Droonid mängivad kaasaegses sõjas üha tähtsamat rolli, seetõttu kasvab vajadus ka neid alla tulistada.
Jevhen Šovkovpljas ja tema üksus võitlevad idarindel. Ta ütles, et iga päev võib üle nende positsioonide lennata vähemalt 20 Vene drooni. Tema meeskond peab need droonid alla tulistama, vahendas The Wall Street Journal.
Varem olid õhutõrje üksused varustatud kalli varustusega, kuna nad pidid alla tooma hävitajaid ja rakette. Odavate droonide leviku tõttu on muutumas ka õhutõrje roll. Valitsused ja relvafirmad peavad aga suurendama droonivastaste seadmete tootmise võimekust.
Lääneriigid on saatnud Ukrainale rakette ja elektroonilist sõjavarustust. Šovkovpljas ütles siiski, et tema üksus kasutab aastakümneid vanu õhutõrjerelvi ZU-23-2.
"Toimub kassi ja hiire mäng. Kes suudab teise linde (droonid) rohkem alla lasta," ütles Šovkovpljas.
Ukraina hakkas droone edukalt kasutama juba sõja esimeste päevade jooksul. Venemaa parandab samuti oma droonisõja pidamise võimekust. Moskva kasutab üha rohkem Lanceti droone, mis tekitavad Ukraina vägedele peavalu.
Venemaa plaanib hakata tootma veel Iraanis väljaarendatud hulkurdroone Shahed. Ukraina sõdurid ütlesid, et Venemaa muudab ka oma droonide kasutamise taktikat. Varem liikusid Lancetid üksi, kuid nüüd laseb vastane välja mitu drooni korraga.
"Põhimõte seisneb selles, et kui üks Lancet jääb vahele, siis teine saab jätkata lendamist," rääkis Šovkovpljas.
Cornelli ülikooli teadur James Patton Rogers ütles, et Venemaa tõhustab elektroonilise sõjapidamise võimekust ja suudab alla lasta üha rohkem Ukraina droone. Briti mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) teatel kaotab Ukraina umbes 10 000 drooni kuus.
Kiiev tunnistab, et peab oma elektroonilise sõjapidamise võimekust parandama. "Me ei pööranud sellele enne nii palju tähelepanu kui vaja," ütles Ukraina valitsuskabineti liige Anna Gvozdiar.
Lääneliitlased üritavad Ukrainat samuti aidata. USA on saatnud Ukrainale 14 tõrjesüsteemi Vampire. Ka Norra relvafirma Kongsberg alustas augustis droonivastaste seadmete tarnimist Ukrainasse.
Toimetaja: Karl Kivil