Lelov selgitas, et sõja osapooled püüavad võimalikult väikeste isiklike kaotustega vastase sihtmärke võimalikult kaugelt mõjutada ja droonidega on seda võimalik teha.

"Venemaa kombineerituna nii erinevate rakettide kui ka droonidega sihtmärke hävitada proovib. Ja Ukraina omakorda püüab enda toodetud droonidega samuti mõjutada neid objekte, mis on Venemaale sõjaliselt tähtsad ja mille mõjutamisega häiritakse või halvatakse venelaste toimimist rindejoonel," selgitas Lelov.

Tema sõnul on Venemaa juba pikemat aega kasutanud taktikat, kus kombineerib rünnakus rakette Saheedi droonidega, et Ukraina õhutõrjet ülekoormata. Lelovi sõnul on Venemaa ajaga suurendanud droonide ja rakettide arvu.

"Venemaa on seda taktikat kasutanud pikemat aega, lihtsalt kogused on olnud väiksemad. Nüüd on suurenenud nii sihtmärgi poole lendavate droonide kui ka rakettide kombineeritud arv. Eks põhieesmärk ongi kurnata odavamate vahenditega õhutõrje ära ja kui see on tehtud, siis rakettidega jõuda ka lõpuks sihtmärgini," rääkis kolonelleitnant.

Ukraina kasutab sõjas palju n-ö tavadroone. "Eks sõjas tuleb leidlik olla ja kõik vahendid, mida õnnestub kätte saada selleks, et venelaste positsioone ja isikkoosseisu mõjutada, on käiku võetud. Laiatarbedroonidele, on nad ise prinditud, poeriiulilt võetud või toodetud ka näiteks sõjatööstuses, kinnitatakse sobilik ja droonile võimekas laskemoona, lõhkeaine kogus, kas siis granaadi, mõne raketi näol või siis ka ainult lõhkeainena, ja see toimetatakse drooniga täpselt sinna kohta, kus seda vaja on. Lühidistantsil on seda hea teha, sest see drooni juhtimine toimub visuaalis ehk drooni enda kaamera alusel," rääkis Lelov.

"Loomulikult seda on võimalik segada, aga üldjuhul neid segajaid igale poole ei jätku, sest need on suhteliselt kallid ja pole ka väga suure ulatusega. Sageli on need droonid väikesed, sest neid on keeruline avastada – igasugune radar seda ei avasta, kuna radari peegelduspind on suhteliselt väike. Seetõttu on need osutunud väga efektiivseks ja iga sõduri kohta on seal arvestatud isegi üks või kaks drooni," lisas ta.

Praegusel aastaajal on väga tõhusad termokaameraga varustatud droonid, sest maapind on jahedam ja seetõttu on sõjaväesõidukid või sõdurid kaugele nähtavad.

Lelov märkis, et väikesed droonid on sõjapidamises uus trend, sest nendega saab võimalikult odavalt toimetada surmavat jõudud pikema distantsi taha ja sageli ka nii, et drooni saatja on ise ohutus kohas.

Lelovi sõnul arvestab ka Eesti kaitsevägi enda õhukaitse planeerimises võimaliku drooniohuga. "Me oleme käivitanud tegevused selliste ohtude avastamiseks ja likvideerimiseks," lisas ta.

Viimase nädala jooksul Ukrainas käiva sõjaga seotud poliitilisi arenguid kommenteeris saates riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: