X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Jaan Toots: Narva vajab eestikeelsele haridusele üleminekul ajapikendust

Jaan Toots.
Jaan Toots. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Narva linnapea Jaan Tootsi sõnul õpivad linna õpetajad usinasti eesti keelt, aga eriti lasteaedades vajab linn tõenäoliselt ajapikendust. Linna arengule vaadates on Toots optimistlik ja usub, et kui riik ka raha ei anna, saab palju ära teha erinevate projektide toel.

Täna olete Tallinnas, päev kohtumisi täis. Kas on nii, nagu tuntud filmis, et Toots tuleb raha küsima ja valitsuse esindajad ühmavad, et oleks teadnud, oleks kodunt ära läinud?

Enam-vähem õigesti öeldud. Ega siin täna enam midagi teha ei ole, riigieelarve on vastu võetud. Praegu me vaatame muid võimalusi, fonde ja meetmeid. Praegu saab eurorahadele käe taha panna, Eesti eelarvel on kraan kinni.

Kas õiglase ülemineku fondi muudatus pakub rahulolu ja turvatunnet?

Jah. Eile või üleeile käisin kohtumas majaühistute esindajatega, saal oli puupüsti täis. See tähendab, et huvi tekkis. On kaks erinevat meedet, 20-80 ja 75-25. See on see, mis kõnetab Narva elanikku. Mitte, et keegi oleks enne jonninud, vaid lihtsalt Narva palgatase on nii väike. Ja kindlasti andis tõuke 1. september, kui Narva soojahinda tõsteti 84 protsenti.

Kas te usute, et nüüd hakatakse Narva hruštšovkasid päriselt soojustama? Et pilt on seal viie aasta pärast samasugune nagu Tartus või Tallinnas?

Tartus on nõks üle 100 kortermaja korda tehtud, Pärnus nõks üle 40. Kui me saame ka 40-50 maja tehtud ja nad on kesklinnas, siis linn saab teise nägemise. Aga kõige tähtsam, et nad saavad soojapidavaks.

Samas ka Narva linn peab investeerima. Te küsisite valitsuselt raha Aleksandri kiriku renoveerimiseks, 10 rühmaga lasteaia ehitamiseks, 100 hooldekodukoha loomiseks, munitsipaal-rendimaja ehitamiseks. Kõik öeldi teile ära.

Ei, kõike ei öeldud. Sotsiaalhooldes näidati, kuidas saame ühte meedet kasutada. Selleks paneme juba selle aasta lõpus käima eskiisprojekti, et olla aprillis algavaks meetmeks valmis. Jutt on 26 miljonist, millest linn peab panema 2,6 miljonit.

Mis puudutab kirikut, siis meid külastasid siseministeeriumi kantsler ja asekantsler. Ei ole lootusetu. Kirik on poolenisti riigi käes ja nad saavad aru, et kõige rumalam, kui midagi jääb pooleli. Tõsi, me ei räägi enam sellest suurest projektist, me räägime ainult kontsertsaali viimistlemisest. See summa on kuskil kolme miljoni ligi ja ma arvan, et saame sellega hakkama.

Mis puudutab lasteaeda, siis see tõesti riigieelarvesse ei mahtunud, aga ma vaatan kõiki neid meetmeid. Ehk lootusetu kindlasti ei ole.

Narva järgmise aasta linnaeelarve järgi kerkib linna laenukoormus 39 protsendilt 50 protsendile. Miks nii vähe?

Meil on kolmandat aastat 110 miljoni eurone eelarve. Kui igal pool tõuseb ta 7-10 protsenti, siis Narvas on ta stabiilne. Me ei saa ennast lõhki laenata. Aga kaks miljonit läheb meil väga hädavajalikule autoteele, mis ühendab meie põhitrassi tööstuspargiga. Aga ülejäänud kolm miljonit, mis me lisaks võtame, läheb vanade laenude teenindamiseks. Me ei saa end ka lõhki laenata.

Kõrvalt on mul lihtne öelda: jätke linnaarhiivi laiendus ära, säästate 600 000, jätke paadislipi ehitamine ära, hoiate veel 300 000 kokku. Selliseid asju, mida teil kohe hädasti vaja ei ole, on ju eelarves veel?

Ei ole. Arhiivimaja on täitsa lagunemise ääre peal. Tegemist on arhiiviga, mida ei tohi lasta rikneda. Me remondime ta ära ja laiendame ühe korruse võrra.

Loomulikult igalt poolt saab vaadata, aga veel täna hommikul oli mul mitu diskussiooni volikogu esinaise asetäitjaga, et meil on ikka väga-väga konservatiivne eelarvega. Sest kui arhiivi vesi sisse jookseb, siis arhiivi enam ei ole.

Regionaalminister Madis Kallas tutvustas mõtet senisest hulga hoogsamalt võtta jõukamatelt ja anda vaesematele omavalitsustele. Narva võidaks muudatusest üle nelja miljoni euro. Ma saan aru, teie olete kahe käega Robin Hoodi poolt?

See on kahe otsaga mõõk. Olles ka Tartu volikogus ma näen, et Tartu on üks, kellelt võetakse. Aga eks riigiisad neid asju ise otsustavad. Ma siin väga hurraa ei saa röökida ja loomulikult on hea, kui antakse. Tõesti meil on valdasid, kus ikka raha väga napib. Aga ma olen ka selle poolt, et vallad peaksid tegelikult olema palju suuremad.

Enne kui te ametisse saite, ütles Narva linnavolikogu, et linn ei pea hakkama üürimaja ehitama. Nüüd soovib Narva uuesti üürimaja ehitada.

See oleks munitsipaalmaja.

Just, te olete öelnud, et see oleks munitsipaalasutuste töötajatele ja juhtidele. Kas nende jaoks toimib siis turg kuidagi teisiti? Kas nemad ei saa turule anda nii suurt pakkumist, et turg selle peale üürimaja ehitaks?

Ei, ei... Üürimaja on mõeldud kellelegi üürimiseks ja linn ei tegele bisnessiga. Aga munitsipaalmaja saab riik ehitada. Üks maja on ehitatud Tallinnasse ja üks Valka. Me saaks sinna tuua medõed ja õpetajad. Kui nad töötavad munitsipaalalluvuses, saavad nad seal korteri ja kui nad lahkuvalt, tuleb korter ära anda.

Üürimaja küsimuse, mina arvan, et lahendabki ära Rand ja Tuulberg firma. Nemad teevad lepingu kahe-kolme suure ettevõttega, kellel on vaja kõrgspetsialiste, kes suudavad üürida. Ja mäng lähebki selle peale, et need ettevõtted ostavad kortereid ja rendivad neid ise edasi. Linn ei pidanud seda vahendama. Proua Raik tahtis sellist maja, millise kohustuse võtab täna Rand ja Tuulberg enda peale.

Korjasin teie varasematest intervjuudest kokku, et Narvas 157 kooliõpetajat ja sama palju lasteaiaõpetajaid ei räägi piisaval tasemel eesti keelt. Lasteaiaõpetajatest ei valda eesti keelt 70-80 protsenti.

Need on juba vanad andmed.

Pisut enam kui poole aasta pärast peaks esimestes ja neljandatest klassides, samuti lasteaedades käima eestikeelne õpe. Kas Narva vajab ajapikendust?

Aega on veel kaheksa kuud. Esimene august on see tärmin lasteaia jaoks ja esimene september koolide jaoks. Ajapikendust ilmselt me vajame, aga see saab olema suhteliselt valuline. Need, kes pole C1 keeleeksamit ära andud, oleks abiõpetaja nime alla ja neile ei kehti ka 50 protsendiline palgalisa, mis riigi poolt lubatud on. See on kindlasti suur motivatsioon.

Aga need andmed on peaaegu kolme kuu vanused. Täna õpib seitse gruppi keelt ja ma arvan, et kaheksa kuuga muutub pilt kõvasti. Ma olen mitmes intervjuus öelnud, et mina õppisin olude sunnil vene keele ära üheksa kuuga. Ja täna on neil olemas õpetajad. Sellest arvust on umbes 25 protsenti need eksamid andnud.

C1 keeletaseme eksami?

B2 ja C1 vastavalt kategooriatele, milliseid õpetajaid soovitakse. Ma arvan, et koolidega meil tuleb raskusi, aga kõige hullem on lasteaedadega.

Kirjeldage veel, mis on see erand, mida te vajate ja mida seadus võimaldab? Ma saan aru, te olete sel teemal haridusministriga rääkinud.

Küsimus on jah erandiga, et üks aasta pikendust. Nad lihtsalt järjest õpivad. Kas ei võetud väga tõsiselt, arvati, et 30 aastat on öeldud, et [eestikeelne haridus - toim] tuleb. Täna on see reaalsus kätte jõudnud ja täna nad õpivad kõik.

Muidugi siin on üks nüanss. Mina ei karda seda öelda. Näiteks Saksamaal on väga palju türgikeelseid gümnaasiume, kus õpitakse süvendatult saksa keelt. Nad saavad põhihariduse ikkagi türgi keeles. Samal ajal nad lähevad koolist välja ja neil on võimalus suhelda saksa keeles.

Narvas see võimalus täna puudub. Ka lähema kümne aasta jooksul on kodus vene keel, sõbrad on venekeelsed, kauplus on venekeelne. Me ei suuda müüjaid ja teenindajaid mitte kunagi ümber õpetada ja neil isiklikult puudub vajadus, sest nad on tavatöölised ja nad ei lähe Narvast ära.

Tartus ei ole eesti keelele üleminek probleem. Tallinnas võib-olla väikse momendiga Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas, aga ta on võimalik. Aga Narvas puudub praktika. Loomulikult Eesti riigis inimesed peavad valdama eesti keelt, aga mitte süvendatult õppima selles keeles, et haridus satub löögi alla. Need on kaks eri asja.

Aga riik on selle suuna kätte võtnud, ega siin vist enam...

Ei loomulikult. Aga ma räägingi, et Narva on väga erakorraline. Samuti on Sillamäe.

Ma saan probleemist aru, aga kuidas te selle ettepanekuks sõnastate?

Praegu kõik, kes on riigiõpetajad, õpivadki. Seal saab korra majja. Aga et kogu Narva hakkaks rääkima eesti keelt, seda ei juhtu niipea.

Kas haridus- ja teadusministeerium on teile lubanud, et kui järgmisel sügisel hakkavad ringi käima ministeeriumi inspektorid või järelevaatajad, siis Narvale vaadatakse kuidagi teistmoodi?

Me oleme fakti ees, kas me paneme lasteaia kinni, kooli kinni või me leiame mingisuguse variandi. Nii lihtne see on, mustvalge. Ma ütlen teile, kuidas asi laheneb - kui uus põlvkond peale kasvab. Nad hakkavad praegu lasteaiast pihta, koolist ja siis probleemi pole.

Valitsusel on Ida-Virumaal eriesindaja Jaanus Purga, kellega te olete kokku saanud. Kas te olete ka aru saanud, mis on tema roll?

Ta püüab aidata ja viia kohale meetmeid ja dokumentatsiooni. Viiakse läbi selliseid ühisnõupidamisi. Mina ju täpselt ei saagi aru, aga me oleme kohtunud.

Ta heatahtlikult püüab aidata ja eks me näeme, et kas meetmed hakkad liikuma. Mina arvan, et hakkavad. Ja ühe meetmega tuleb maja, mille hind on 26 miljonit, ma arvan, et see natukene paistab.

Ma täiesti ebaõiglaselt tõstan esile, et Jaanus Purga ütles hiljuti Maalehele, et ei pea kuigi mõistlikuks Narva plaanitud 2+2 maanteed, sest autostumist ei ole vaja soosida. Olete päri?

No see on ikka täitsa mõtlemata väljaütlemine, väga inetu. Narva ja Jõhvi vahel on liiklus tunduvalt suurem kui on Tallinn-Tartu maantee peal. Seal on nagu Tallinna Vabaduse puiesteel auto autos kinni. See on liiklusohutuse küsimus, et teha need 47 kilomeetrit 2+2. See autostumise jutt, ma ütlen, see on täitsa ajuvaba jutt. Mismoodi autostumise vastu? No kuidas need inimesed seda teed käivad siis?

Meil on rongiliiklusega väga suur probleem. Olen kolm korda sõitnud Tallinn-Narva liinil, sest muidu on mul vaja sõita Tartu-Narvat, kus rongiühendus on praktiliselt nullilähedane. On üks rong päevas, kus saad Tapal ümber istuda. Ülejäänutel on kolm või neli tundi vahet. See on mõeldamatu.

Tallina ja Narva vahel teeb rong 23 peatust, ehk rong sõidab kaks tundi ja 40 minutit. Täpselt sama maad Tartusse sõidab rong tund ja 56 minutit. Kui me saame rongiliikluse korda ja kiiremaks, saame me rääkida autostumise vähendamisest.

Millele peaks Narva rohepöördes panustama, et mitte jääda kaotajaks vaid tulla võitjaks?

Vaadake praegu üldse seda rohepööret Euroopas. Rohepööre on pandud pidurite peale momendil. Saksamaa alustab uuesti kaevandustega, ka meil ei ole varianti, me peame need tööle panema. Venemaalt gaasi ei tule. Praegu ehitab Venemaa kiiresti gaasitoru ja raudteed Hiina suunas ja kui need valmis saavad, ei tule nad kunagi siia turule tagasi.

Narva linnas ei pea rohepööre olema teisiti, kui Eestis on. Jah, autobussiliiklus on Narvas tõesti praegu nafta peal. Tartu proovib bussidega üle minna gaasile, need tõrkusid, siis gaasi ei jätkunud kõigile.

Aga rohepöörde üks asi on hoida meie parke ja rohelisust, et elukeskkond paraneks. Seda Narvas arendatakse kogu aeg, nii et see on meil olemas.

Kuhu see uus gaasil töötav elektrijaam tuleb, mis Narvale sooja hakkab andma?

Ta on ikka Narva piirest väljas, Enefiti territooriumil. Aga kindlasti me tahame minna kaugküttele üle. See on jaanuarikuu volikogu põhiteema.

Alles eile õhtul hilja kohtusin ma Enefit Poweri peadirektori Andres Vainolaga. Ta tegi väga ilusti graafikutel selgeks, mis juhtub, kui me kaugküttele üle ei lähe. Siis hakkab soojahind veel tõusma. Mida suurem on kogus, seda väiksem on hind. Narva linna territoorium on väga suur. Ja hind oleneb sellest, kas me ühineme või jääme oma väikeste katlamajade peale. Eelmine linnavalitsus Katri Raigi juhtimisel selle ettepaneku tegi, mina tõstan selle uuesti lauale.

Ütlesite Maalehe intervjuus kolm nädal pärast ametisse asumist, et Narvas toimetavad linnavalitsuse ja linnavolikogu all 52 inimest finants- ja raamatupidamistööga. Kas praeguseks olete te aru saanud, millega nad tegelevad?

Praegu finantsamet tegeleb saneerimisega. Ma palkasin kaks inimest saneerimist läbi viima. Me lükkasime struktuuri muutmise jaanuarisse. Tänastel andmetel tahetakse koondada kuskil 12-15 inimest. Ma ei ole selle arvuga rahul, midagi ei klapi. Ja ma arvan, et niisuguseid asju ei saa uisapäisa teha.

Aga 12-15 inimest...

Ei oleks probleemi.

Sealt edasi ma proovisin aru saada, kui palju on Narval erinevaid asutusi, sihtasutusi ja ettevõtteid. See on päris keeruline struktuur.

Jah, aga nii on ka teistes suurtes linnades. On sotsiaalmajad, koolid, lasteaiad, kultuurimajad, huviringid. Meie niinimetatud toiteahelas on üle 2200 inimeseni.

Palju vähemaks saaks võtta?

Raske öelda. Praegu keskaparaadist, ma arvan, ühe ropsuga kuskil 20 ringis. Töö peab ju ilusti jätkuma. Aga tõsi, allapoole minnes kindlasti saab palju. Meil on igas lasteaias majandusmees, mingid elektrikud, töömehed. Lasteaedade peale saab kindlasti teha ühe ja koolide peale ühe meeskonna. Olen nõus, sellega ei ole aastaid tegeldud ja me hakkame sellega tegelema.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: