Kuna tegemist on ostujõuga korrigeeritud näitajatega, siis arvestab see hinnataseme erinevusi riikide vahel.

Eestis moodustas reaalne SKP 2022. aastal 85 protsenti EL-i keskmisest ning Lätis ainult 73 protsenti EL-i keskmisest. Seega oli Leedu näitaja selgelt kõrgeim Balti riikide seas.

Samuti jäi Leedu ja Eesti näitajale alla Poola, mille reaalne SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal 79 protsenti.

Vahemaa Leedu ning Eesti ja Läti vahel oli veelgi suurem tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) näitaja puhul. Tegemist on mõõdikuga, mis peegeldab elanikkonna materiaalset heaolu. Sellega arvestatakse, kui palju majapidamised on aasta jooksul kaupu ja teenuseid tarbinud ning lisaks kui palju riik on kulutanud eraisikute tarbimise toetamiseks. Viimase alla liigitatakse enamasti riigi kulutusi tervishoiule ja haridusele.

Tegelik individuaalne tarbimine moodustas Leedus eelmisel aastal 94 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui Eestis ja Lätis olid vastavad näitajad vastavalt 78 ja 76 protsenti EL-i keskmisest.

Samas suutis Eesti edestada lõunanaabreid oma hinnaindeksi taseme poolest. Eestis moodustas 2022. aastal majapidamiste lõplike tarbimiskulutuste (HFCE) hinnaindeks 97,6 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Sama näitaja oli Lätis 85,1 protsenti EL-i keskmisest ja Leedus 78,8 protsenti EL-i keskmisest. Seega oli Leedus hinnatase madalaim Balti riikide seas.

EL-i kõrgeim hinnatase oli Taanis 148,6 protsendiga EL-i keskmisest ja madalaim Bulgaarias 58,5 protsendiga EL-i keskmisest.