X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

400 miljonit laenu tooks aastas 10-15 miljonit täiendavat intressikulu

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestil on plaanis lähiaastatel laenata kolm miljardit eurot, seda juba ilma 400 miljoni eurota, mille juurde laenamist poliitikud arutavad. Selle lisasumma laenamine tõstaks küll iga-aastaseid riigi intressikulusid, kuid võib aidata vältida maksutõuse, mis majanduse taastumist pidurdaks.

Teisipäeval tõdes rahandusminister, et 400 miljoni euro suurust eelarveauku ei pruugi olla mõistlik katta maksutõusudega ning Eesti võib võtta plaanitust rohkem laenu.

Kui suur see lisalaenusumma oleks, ei ole veel selge, kuid isegi ilma selleta plaanib Eesti laenata miljardeid eurosid.

"2024. aasta eelarve põhiselt on meil vaja laenata kuskil kaks miljardit eurot. Sellest mingi osa on olemasolevate lühiajaliste võlakirjade refinantseerimine ja mingi osa on uus laen nii-öelda riigieelarve defitsiidi katmiseks," rääkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Edasine sõltub juba sellest, kuidas riigieelarve kujuneb, kuid tõenäoliselt on veel lisaks vaja võtta kolmas miljardit eurot laenu. Peamiselt tähendab see võlakirjade emiteerimist.

"Me oleme arvestanud suurusjärgus 3–4-protsendilise intressimääraga," ütles Luurmees.

Kui välja arvata viis aastat negatiivseid intresse, on see tavaline mõistliku hinnaga laen, ütleb Luurmees. Intressikuludeks on järgmise aasta riigieelarves planeeritud 184 miljonit eurot. See kulu kasvab iga aasta 40–50 miljoni euro võrra.

"Kui suurusjärgus 400 miljonit eurot lisandub, siis see lisab laenukuludele võib-olla 10–15 miljonit eurot," sõnas Luurmees.

Ehk tegelikult see, kui Eesti otsustab 400 miljonit eurot rohkem laenata, palju ei muudaks. "Midagi erakordset see ei oleks."

Samamoodi ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. "See lisaks prognoositavale võlakoormusele juurde ühe protsendipunkti, mis jätaks Eesti võlakoormuse võrreldes enamiku teiste riikidega ikka madalaks," sõnas Mertsina.

Sellest summast ei pruugi ka piisata, sest senised rahandusministeeriumi prognoosid on olnud optimistlikumad kui tegelikkus. Majandus võiks taas kasvama hakata järgmise aasta lõpus, prognoosib Mertsina. Selleks ajaks on majanduslangus kestnud juba vähemalt kaks ja pool aastat ning uued maksutõusud pidurdaksid taastumist.

Kogutakse see kokku laenu või maksudega, sõltub mõju lõpuks ikka sellest, mis selle rahaga tehakse, rõhutab ökonomist.

"Kui me lihtsalt katame jooksvaid kulusid, siis see ei ole kahjuks hea poliitika, aga see on tõenäoliselt parem poliitika, kui alles taastuvat majandust hakata kõrgemate maksudega koormama," ütles Mertsina.

Kui praegu see raha laenata, peab järgmistel aastatel, kui majandus on juba taastunud, rangemalt jälgima, et võlakoormus veel edasi ei kasva, lisas Mertsina.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: