Oluline laupäeval, 23. detsembril kell 22.35:

- Itaalia kaitseminister: Ukraina sõjale on vaja poliitilist lahendust;

- Vene vägede rünnakus Hersonile sai seitse inimest vigastada;

- NYT: Venemaa teeb lahinguväljal väikeseid edusamme;

- Okupeeritud Krimmis toimus võimas plahvatus;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastis kuut asulat;

- USA kaitse-eelarves on Ukrainale ette nähtud 300 miljonit dollarit;

- Õhutõrje lasi Odessa oblastis alla seitse Vene drooni;

- Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus üks, vigastada sai kuus inimest;

- Saksamaa saadab Ukrainasse laskemoona ja demineerimisvarustust;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit;

- Briti luure: Ukraina ja Vene vägesid kiusavad rindel rotid ja hiired

Itaalia kaitseminister: Ukraina sõjale on vaja poliitilist lahendust

Itaalia kaitseminister Guido Crosetto kutsus üles leidma Ukrainas käivale sõjale poliitilist lahendust, vahendas portaal Unian laupäeval uudisteagentuuri Ansa.

"Sõda on kestnud peaaegu kaks aastat ja ma usun, et sõjalise tegevuse ja Ukraina toetamise kõrval on paralleelselt oluline järgida teed, mis viib poliitilise lahenduseni," ütles Crosetto.

Ta märkis, et sõjalised meetodid võimaldasid kaitsta Ukrainat täieliku hävitamise eest Venemaa poolt ja tugevdada NATO välispiire, blokeerides võimaliku Venemaa sissetungi. Nüüd on Crosetto sõnul aeg avada diplomaatiline ja poliitiline rinne, et proovida rahumeelsete läbirääkimiste teel saavutada sama tulemust.

"See, mis oli enne sõda, tuleb taastada ja mida ei saa teha relvadega, tuleb teha teistmoodi," on Itaalia kaitseministeeriumi juht veendunud.

Unian kirjutas varem , et Vene režiimi juht Vladimir Putin saadab läänele aktiivselt diplomaatilisi signaale oma valmisolekust sõlmida vaherahu ja külmutada sõda praegustel piiridel. Nagu informeeritud allikad The New York Timesile ütlesid, soovib Kreml enne Putini valimisi märtsis teatud kokkuleppe sõlmida.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkab aga tagasi võimaluse pidada Venemaaga rahuläbirääkimisi. Tema sõnul pole Venemaalt veel signaale nende soovist konflikt lahendada.

Vene vägede rünnakus Hersonile sai seitse inimest vigastada

Vene väed pommitasid laupäeva õhtul Hersonit, kus sai vigastada seitse inimest. Hersoni oblasti administratsiooni juht Aleksander Prokudin ütles, et vigastatute seas on 15-aastane laps.

Kohalike võimude sõnul tabasid Vene väed Hersonis kriitilist taristut ja elamupiirkondi, mille tagajärjel puhkes linnas mitu tulekahju.

NYT: Venemaa teeb lahinguväljal väikeseid edusamme

Venemaa sõjaväelased on teinud viimastel nädalatel Ida-Ukrainas rindejoonel väikeseid territoriaalseid edusamme, kirjutab The New York Times.

Venemaa hiljutine edasiliikumine Avdijivka lähistel, samuti Kupjanski, Bahmuti ja Marjinka juures näitavad, et Venemaa on tugevalt võtnud suures osas lahinguväljast initsiatiivi.

"Praegu on olukord eesliinil keeruline ja läheb järk-järgult halvemaks," ütles Ukraina parlamendi rahvusliku julgeoleku, kaitse ja luure komisjoni asejuht Jehor Tšernev intervjuus ajalehele. "USA laskemoonata hakkame me kaotama territooriumi, mille raske tööga suvel võitsime," lisas ta.

NYT kirjutab, et Venemaa liigub edasi Ukraina valitsuse jaoks kriitilisel ajal – poliitilised lahingud Washingtonis ja Euroopa Liidus on aeglustanud sõjaliste ja rahaliste abipakettide heakskiitmist, mis Ukraina sõnul on hädavajalikud oma kaitseliinide hoidmisel Venemaa vastu.

Ajaleht kirjutab, et Venemaa eelis on suurem inimressurss. "Ma ütleks, et nende rünnakute moto on: meil on rohkem inimesi kui teil laskemoona, padruneid, rakette ja suurtükke," ütles Avdijivka lähistel võitlev Ukraina rahvuskaardi liige ajalehele.

Okupeeritud Krimmis toimus võimas plahvatus

Raadio Vaba Euroopa teatel kuulsid kohalikud elanikud 23. detsembri kesköö paiku kohaliku aja järgi Põhja-Krimmis Armianski linnas valju plahvatust. Venemaa võimud pole neid teateid kommenteerinud, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa pommitas Sumõ oblastis kuut asulat

Venemaa pommitas viimase ööpäeva jooksul Sumõ oblastis kuut asulat.

Rünnakud olid suunatud Bilopillia, Esmani, Krasnopillia, Seredina-Buda, Mõropillia ja Družba küladele. Ohvritest või tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahjudest ei teatatud.

USA kaitse-eelarves on Ukrainale ette nähtud 300 miljonit dollarit

USA president Joe Biden kiitis heaks USA järgmise aasta eelarve, mis on 886 miljardit eurot. Ukraina abistamiseks on seal ette nähud vaid 300 miljonit dollarit, vahendas Ukrainska Pravda.

USA kaitse-eelarvesse kaasatud rahalised vahendid Ukraina toetamiseks on eraldi 111 miljardi USA dollari suurusest täiendava rahastamise seadusest, mis on kinni kongressis.

Õhutõrje lasi Odessa oblastis alla seitse Vene drooni

Õhutõrje lasi Odessa oblastis reede õhtul alla seitse Vene ründerooni, teatas Ukraina kaitseväe lõunapiirkonna esindaja.

Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus üks, vigastada sai kuus inimest

Venemaa rünnakutes Donetski oblasti mitmele asulale hukkus päeva jooksul üks tsiviilisik ja viga sai kuus inimest, teatas Donetski oblastiprokuratuur 22. detsembril.

Saksamaa saadab Ukrainasse laskemoona ja demineerimisvarustust

Viimane Saksamaa sõjalise abi saadetis Ukrainale sisaldab laskemoona Leopard tankide jaoks, kolme täiendavat Gepardi õhutõrjesüsteemi ja veel kahte miinitõrjetanki.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 352 390 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 5854 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 10 871 (+28);

- suurtükisüsteemid 8286 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 932 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 611 (+0);

- lennukid 327 (+3);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6384 (+19);

- tiibraketid 1613 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 995 (+51);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1223 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Briti luure: Ukraina ja Vene vägesid kiusavad rindel rotid ja hiired

Ukraina sõja eesliinil kannatavad nii Ukraina kui ka Vene väed suure tõenäosusega vastiku probleemi käes, mida kujutavad endast rotid ja hiired, väidab Briti kaitseministeerium oma luureraportis.

Pehme sügis ja võitluste tõttu sööti jäänud põllud rindejoone lähedal on andnud närilistele ohtralt toitu ja suurendanud nende arvukust.

Ilmade külmenedes on rotid ja hiired otsinud peavarju sõidukites ja varjualustes. Kaableid närides ohustavad hiired-rotid ka turvalisust.

Lisaks kannatavad Vene väed kinnitamata teadete kohaselt sagenenud haigusjuhtude all, mis arvatakse samuti noist kahjureist tingitud olevat.