X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 673. päev: Ukraina välisministri sõnul ei oska Euroopa sõdida

{{1703735760000 | amCalendar}}
Ukraina sõdurid Marjinka lähedal Donetski oblastis.
Ukraina sõdurid Marjinka lähedal Donetski oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/VIACHESLAV RATYNSKYI

Nikkei Asia: Putin lubas Xile, et ta kavatseb sõdida Ukrainas vähemalt veel viis aastat. USA avaldas esialgu viimase heakskiidetud Ukraina sõjalise abi paketi. Blinkeni sõnul toetab abipakett Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi. Venemaa korraldas järjekordse droonirünnaku Ukrainale. ISW: Vene okupatsiooniväed hõivasid Zaporižžjas uuesti Ukraina poolt suvel vabastatud ala. Ukraina peastaabi sõnul toimus ööpäeva jooksul 56 kokkupõrget Vene vägedega, neist üle poole Avdijivka lähedal. Panama lipu all olnud laev sõitis Mustal merel miini otsa.

Oluline 28. detsembril kell 20.54:

- Panama lipu all olnud laev sõitis Mustal merel miini otsa;

- Nikkei Asia: Putin lubas Xile, et ta kavatseb sõdida Ukrainas vähemalt veel viis aastat;

- Ukraina peastaap: ööpäeva jooksul toimus 56 kokkupõrget Vene vägedega, neist üle poole Avdijivka lähedal;

- Ukraina tulistas alla seitse Vene ründedrooni kaheksast;

- ISW: Vene okupatsiooniväed hõivasid Zaporižžjas uuesti Ukraina poolt suvel vabastatud ala;

- Sevastopolis oli kuulda plahvatusi;

- Venemaa korraldas järjekordse droonirünnaku Ukrainale;

- Ukraina mereväe esindaja: hävitajad F-16 mõjutaksid olukorda märgatavalt;

- USA avaldas esialgu viimase heakskiidetud Ukraina sõjalise abi paketi;

- Blinkeni sõnul toetab abipakett Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit ja 27 tanki.

Ukraina välisminister: Euroopa ei oska sõdida

Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul ei oska Euroopa sõdida, sest näiteks relvade ja laskemoona tootmine pole majanduslikult atraktiivne sektor.

"Kahjuks kulutavad meie sõbrad liiga palju aega sellele, et mõelda, kuidas ja millal nad suurendavad relvade ja laskemoona tootmist," lausus Kuleba neljapäeval väljaandele The Kyiv Independent

Venemaa seevastu on ministri sõnul suutnud oma majanduse vormida sõjamajandusele sobivaks. Kuleba sõnul soodustab seda asjaolu, et relvatööstust kontrollib tugevalt autoritaarne Kreml.

Ajalehe The Kyiv Independent andmeil on Venemaa eraldanud sõjategevuseks ka umbes 35 protsenti oma eelarvest, lisaks on ta soetanud muu hulgas relvi ja laskemoona oma liitlastelt. Valgevene, Iraan ja Põhja-Korea on ründesõja jaoks tarninud näiteks droone ja suurtükiväe moona.

Kuigi Euroopal on tehnoloogia vallas Venemaaga võrreldes eelis, ei ole Kuleba sõnul õnnestunud oma relvade ja muu varustuse tootmisvõimsust piisavalt kasvatada. Selle põhjustena toob välisminister muu hulgas välja lääneriikide kalduvuse protektsionismile ja riikidevahelised erimeelsused.

"Olen ​​rohkem mures kaitsetööstuse arengu kui uute relvade saabumise pärast," ütleb Kuleba.

Lahendusena lääne erimeelsustele pakub Kuleba Euroopa Liidu, USA ja teiste sarnaselt mõtlevate riikide relvatööstuste koordineerimist kuni teatud piirini. Eesmärk oleks, et tootjad toimiksid enam-vähem ühtse süsteemina.

Kui Ukraina peaks Venemaale kaotama, plaanib president Vladimir Putin Kuleba sõnul järgmisena ohustada teiste Euroopa riikide julgeolekut.

"Kui keegi usub, et Putin ei julge Ukraina alistamise korral NATO riiki rünnata, on ta kas naiivne või järgib Venemaa huve," ütles Kuleba.

The Kyiv Independent andmetel on Kuleba juhitav ministeerium olnud muu hulgas tugevalt seotud hävitajate F-16 jõudmisega Ukrainasse. Ministri sõnul on kõnealused hävitajad "teel" ning pilootide väljaõpe on sujunud hästi.

Ukraina strateegilise kommunikatsiooni ja infoturbe keskuse (Spravdi) Telegramis avaldatud teate kohaselt võivad F-16-d olla lahingutegevuses juba järgmisel kevadel. Spravdi teatel on Suurbritannia lõpetanud Ukraina pilootide väljaõppe ning Lääne hävitajate hankimise protsess Ukrainale on lõpusirgel.

Spravdi eitas propagandana Venemaa väiteid, nagu oleks ta juba hävitanud Ukrainas lennuradadel hävitajaid F-16.

Zelenski tänas Ühendriike abipaketi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas neljapäeval USA-d selle viimase relvapaketi eest, mis oli Ukrainale olemasoleva loa alusel saadaval.

Edasist Ühendriikide abi sõjast räsitud Ukrainale ümbritseb ebakindlus.

Zelenski hoiatas, et kõik muudatused USA – Kiievi peamise toetaja – poliitikas võivad sõja kulgu tugevalt mõjutada.

"Ma tänan president Joe Bidenit, kongressi ja ameerika rahvast eile välja kuulutatud 250 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketi eest," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

"Et kaitsta vabadust ja julgeolekut mitte ainult Ukrainas ja Euroopas, vaid ka Ühendriikides, peame jätkama reageerimist jätkuvale Venemaa agressioonile," ütles Zelenski.

Zelenski sõnul katab viimases paketis sisalduv varustus, sealhulgas õhutõrjeraketid, tankitõrjerelvad ja miinitõrjeseadmed, "Ukraina kõige pakilisemad vajadused".

Samuti tänas Ukraina president USA-d 34 sõjalise abi paketi eest, mille väärtus ületab tänavu 24 miljardit dollarit, ja tema "ajaloolist otsust" pakkuda F-16 reaktiivlennukeid, öeldes: "Oleme kogu selle toetuse eest alati tänulikud."

USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink nimetas seda "oluliseks julgeolekupaketiks".

"Rahastamisvajadus, et aidata Ukrainal end kaitsta, on endiselt kriitiline ja kiireloomuline," lisas Brink X-is (endine Twitter).

Panama lipu all olnud laev sõitis Mustal merel miini otsa

Panama lipu all liikunud ja Doonau suudmes olevasse sadamasse teel olnud puistlastilaev sõitis Mustal merel miini otsa, teatas Ukraina piirivalve neljapäeval.

Tegemist on järjekordse juhtumiga, kui tsiviilkaubalaev sõitis miini otsa Mustal merel. Kiievi sõnul on sündmused osa Vene rünnakutest tsiviiltaristule, mille eesmärk on halvata kaubaliiklust.

"Panama lipu all liikunud tsiviillaev sõitis Vene miini otsa Mustal merel," kirjutas Ukraina lõunapiirkonna sõjaväejuhtkond Telegramis.

Teates lisati, et plahvatuse järel tekkis laeval tulekahju ning kaks inimest sai vigastada, kellest üks vajas hospitaliseerimist. Sündmuskohale jõudsid Ukraina puksiirid.

Ukraina ametnikud pole täpsustanud, mis kuupäeval leidis sündmus aset.

Venemaa kasvatas rünnakute sagedust Ukraina sadamataristule alates juulist, kui Moskva lahkus ÜRO vahendusel sõlmitud kokkuleppest, mille eesmärk seisnes Ukraina viljatarnete ohutuse tagamises.

Alates suvest kasutab Ukraina mere teel kaubaveo korraldamiseks Odessa oblasti, Rumeenia ja Bulgaaria rannikualasid. Kiievi sõnul pommitab ja mineerib Venemaa nüüd ka neid alasid.

Nikkei Asia: Putin lubas Xile, et ta kavatseb sõdida Ukrainas vähemalt veel viis aastat

Väljaande Nikkei Asia andmetel ütles Vene president Vladimir Putin oma Hiina kolleegile Xi Jinpingile selle aasta märtsis peetud kohtumisel, et Venemaa kavatseb sõdida Ukrainas veel vähemalt viis aastat.

Ajalehe allikate sõnul oli Putini sõnumi eesmärgiks veenda Hiina presidenti, et Venemaa võidab niikuinii, sest pikaks veniv sõda olevat Moskvale kasulik.

Samuti võib Nikkei Asia sõnul tõlgendada seda sõnumit hoiatusena, et Xi ei peaks muutma oma lähenemist Venemaa ja Ukraina sõtta. Hiina riigimeedia kordab Kremli jutupunkte sõja osas ning Hiina on suurendanud alates täiemahulise sõja algust kaubavahetust Venemaaga.

Märtsis Moskvas aset leidnud Xi ja Putini kohtumine oli esimene Xi visiit mõnda suurde riiki pärast Hiina rangete koroonapiirangute leevendamist.

Kuigi The New York Times väitis hiljuti, et Putin otsib võimalusi praeguse rindejoone külmutamiseks, näitab tema kõne Xiga, et tegelikult pole need katsed kuigi siirad. Nikkei Asia sõnul on tegemist ainult valimiseelse propagandaga, mis on suunatud ennekõike Venemaa sisse.

Samuti võimaldab paljastus vaadelda uues valguses Hiina katseid pakkuda ennast relvarahu vahendajana: väljaande sõnul pole pikk sõda Ukrainas Hiina huvides, sest see suurendab Lääne survet Hiinale vähendada sidemeid Venemaaga ning ohustab Pekingi enda plaane Taiwani "taasühendamiseks" Mandri-Hiinaga.

Ukraina peastaap: ööpäeva jooksul toimus 56 kokkupõrget Vene vägedega, neist üle poole Avdijivka lähedal

Ukraina peastaabi teatel leidis viimase ööpäeva jooksul aset 56 kokkupõrget Vene ja Ukraina üksuste vahel ning neist üle poole toimus Avdijivka lähedal.

Vene okupatsiooniväed ründasid 32 korda Avdijivka suunal ja üheksa korda Kupjanski suunal. Lõmani suunal toimus kolm rünnakut, nagu ka Marjinka ja Zaporižžja suunal. Bahmuti suunal ründasid Vene väed kaks korda.

Dnepri jõe okupeeritud kaldal jätkasid Ukraina kaitsjad katseid sillapea laiendamiseks vaatamata 13 Vene rünnakule. Ukraina teatel ebaõnnestusid kõik Vene rünnakud selles rindejoone piirkonnas.

Möödunud ööpäeva jooksul tegi Venemaa 77 õhurünnakut ja ühe raketirünnaku ning tulistas 51 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Omakorda viis Ukraina õhuvägi läbi 10 edukat rünnakut Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaikade pihta ja veel kaks rünnakut Vene raketisüsteemide pihta.

Samuti tabasid Ukraina raketiväe üksused viis Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kaks Vene juhtimispunkti, kuus laskemoonaladu ja kaks Vene suurtükki.

Ukraina tulistas alla seitse Vene ründedrooni kaheksast

Venemaa ründas öösel vastu neljapäeva Ukrainat Iraani päritolu Shahed-136 droonidega. Ukraina õhuväe sõnul suudeti alla tulistada seitse drooni kaheksast.

Droonid tulistati alla Dnipropetrovski, Kirovohradi ja Zaporižžja oblasti õhuruumis.

Ukraina kaitseväe teatel lasi Venemaa droonid välja see kord enda territooriumilt Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna piirkonnast. Seni lasi Venemaa droonid välja lisaks Primorsko-Ahtarskile ka okupeeritud Krimmi aladelt.

ISW: Vene okupatsiooniväed hõivasid Zaporižžjas uuesti Ukraina poolt suvel vabastatud ala

Mõttekoja ISW sõnul liikusid Vene väed edasi Zaporižžja oblastis Robotõne ja Verbove külade vahelisel ajal. Konkreetselt selgub 14. ja 27. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadritest, et Vene üksused hõivasid Robotõnest üheksa kilomeetri kaugusel idas asuva ala.

Tegemist on piirkonnaga, mida Ukraina väed on vabastanud augustis vastupealetungi käigus. Mõttekoja hinnangul liikus piirkond uuesti Vene vägede kätte pärast seda, kui Ukraina üksused taandusid talvisel ajal kaitsmiseks sobivamatele positsioonidele.

ISW sõnul oli selle ala vabastamine Ukraina poolt augustis oluline, sest see võimaldas Ukrainal tekitada mõra Vene kaitserajatiste liinis. Ometi ei pea mõttekoja analüütikud ala tagasivallutamist Venemaa poolt praegusel hetkel eriti oluliseks.

Siiski peab ISW juhtunut märgiks rindejoone ebastabiilsusest. Mõttekoja sõnul võivad Läänes ja Kremlis tehtavad otsused mõjutada jõuvahekorda sõjas ning viia tulevikus järskude muutusteni rindejoonel. Nii peab mõttekoda võimalikeks Vene vägede märksa ulatuslikumaid edasiminekuid juhul, kui lääneriigid lõpetavad Ukraina toetamist.

ISW viitab ka Ukraina kindrali Oleksandr Tarnavskõi sõnadele kolmapäevases intervjuus BBC-le, mille järgi on Vene sõjaväelise juhtkonna vahetu eesmärk on Avdijivka hõivamine, kuid laiemaks Vene eesmärgiks on kogu Donetski ja Luhanski oblasti alade hõivamine ning Ukraina vastupealetungi ajal vabastatud Zaporižžja oblasti alade uuesti okupeerimine.

Sevastopolis oli kuulda plahvatusi

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis asuvas Sevastopoli linnas töötas öösel vastu neljapäeva Vene õhukaitse ning kohalikud elanikud kuulsid plahvatusi. Okupatsioonivõimude sõnul oli tegemist Ukraina droonirünnakuga ning selle käigus polevat mingeid kahjustusi taristule tekitatud.

Samuti teatasid Vene võimud kell 0.34 öösel liikumise peatamisest Krimmi sillal, mis ühendab Vene territooriumi Krimmi poolsaarega. Sild avati uuesti liikumiseks juba paarikümne minuti pärast.

Kell 1.02 tuli teade kahe plahvatuse kohta Põhja-Krimmis asuva Krasnoperekopski linna lähistel ning veel kahe plahvatuse kohta linna enda sees.

Venemaa korraldas järjekordse droonirünnaku Ukrainale

Öösel vastu neljapäeva leidis Ukrainas aset järjekordne Vene droonirünnak. Esimene droonirünnaku laine algas õhtul, kui õhuhäire alustas tööd Hersoni, Mõkolajivi ja Dnipropetrovski oblastis. Esialgse info kohaselt sihtisid droonid Dnipro ja Krõvõi Rihi linnu.

Teine droonirünnaku laine algas veidi enne kella 2.00 öösel, kui teatati järjekordsest drooniohust Dnipropetrovski oblastis. Hiljem laienes õhuhäire töö Kirovohradi ja Tšerkassõ oblastile. Kell 4.19 lõppes õhuhäire töö ning seega eeldatavasti ka droonirünnak.

Info allutulistatud droonide ja võimalike kahjustuste kohta selgub lähitundide jooksul.

Ukraina mereväe esindaja: hävitajad F-16 mõjutaksid olukorda märgatavalt

Vene sissetungijad kasutavad Ukraina õhutõrje tuvastamiseks ründedroone, kuid oht õhuruumis pole aga mitte ainult droonid, vaid ka vaenlase lennukid ja raketid, märkis Ukraina relvajõudude mereväe eestkõneleja Dmõtro Pletentšuk neljapäeval intervjuus uudisteagentuurile UNIAN.

Venemaa droonirünnakutest rääkides tõi Pletentšuk välja, et kui varem saatis vaenlane sihtmärgile ühe või kaks drooni, siis nüüd on nende hulk märgatavalt kasvanud.

"Okupandid loodavad, et meie õhutõrje saab ülekoormatud ja mingi droon suudab läbi murda ja kuhugi jõuda," ütles sõjaväelane.

Lisaks tekitab probleeme ka Venemaa lennuvägi.

Näiteks hiljuti tulistati Maosaare lähedal alla Venemaa sõjalennuk Su-24, mis üritas rünnakut niinimetatud viljakoridoris.

Õhukate kolme ohu vastu – raketid, droonid ja lennukid – ei tööta Pletenchuki hinnangul veel täiuslikult.

"Siin loodame oma kolleegidele õhuväest ja läänepartneritele poolt loomulikult selliste lennukite nagu F-16 ja Patrioti õhutõrjesüsteemide tarnimisele, mis suudavad relvi kinni püüda," jätkas sõjaväelane.

"Päev, mil F-16 Ukraina taevasse ilmub, saab Vene armee jaoks olema must päev," võttis Pletentšuk kokku.

Esimene kuuest Ukraina piloodist koosnev rühm läbis Suurbritannias kuninglike õhujõudude baasväljaõppe ja jätkab nüüd Taanis F-16 hävitajatega lendamise õpet, vahendas UNIAN päev varem Suurbritannia valitsuse pressiteenistuse avaldust.

"Koolitus Suurbritannias algas augustis. Kuus kogenud Ukraina pilooti on selle juba läbinud. Veel kümme pilooti-praktikanti jätkavad põhilennuõpet, omandades Suurbritannias lennumeditsiini ja tsentrifuugiõpet," märgitakse raportis.

Lisaks pilootidele läbivad insenerierialadele suunatud koolitused ka kümned Ukraina lennukitehnikud.

Briti kaitseminister Grant Shapps ütles, et tunneb uhkust toetuse üle, mida kuninglikud õhujõud annavad Ukraina järgmise põlvkonna lahingpilootidele ja maapealsetele meeskondadele, kes on esimene kaitseliin Ukraina taeva kaitsmisel.

Aruande kohaselt on Suurbritannia programmi eesmärk anda pilootidele oskused, mis on vajalikud edasi liikumiseks Lääne hävitajate oskuskoolituse järgmisse etappi, ning õpetada neid lendama vastavalt NATO standarditele.

Piloodid läbivad praktikakoolituse lennukitel Grob Tutor. Õpitakse üldisi juhtimisprotseduure, instrumentaallendu, keskmise ja madala taseme navigeerimist ning formatsioonilendu.

Suurbritannia jätkab Ukraina pilootide ja maapealsete meeskondade väljaõpet ka 2024. aastal.

USA avaldas esialgu viimase heakskiidetud Ukraina sõjalise abi paketi

Ühendriikide valitsus avaldas kolmapäeval viimase heakskiidetud Ukraina sõjalise abi paketi ja teatas, et USA kongress peab nüüd otsustama, kas jätkata Kiievi vastupanu toetamist Venemaa sissetungi vastu.

Nüüd välja kuulutatud 250 miljoni dollari suurune abipakett sisaldab muu hulgas õhutõrje- ja suurtükiväe laskemoona.

"Aasta viimane pakett sisaldab suures osas õhutõrje- ja suurtükiväe lahingumoona," teatas välisministeerium avalduses.

Välisministeerium rõhutas ühtlasi vajadust, et USA kongress peaks abi uuendamiseks kiiresti tegutsema.

President Joe Biden on seadnud Ukraina toetamise prioriteediks ning USA relvad ja rahaline abi on olnud üliolulised, et aidata läänemeelsel riigil võidelda palju suuremate Venemaa sõjajõudude vastu.

Valge Maja kinnitas kuu keskpaiku Pentagoni poolt juba varem meedias levitatud infot, et järgmine sõjalise abi pakett Ukrainale jääb viimaseks, kuni USA kongress kiidab heaks uue abiprogrammi, edastasid telekanal CNN ja uudisteagentuur UNIAN.

Vabariiklased on uut abiprogrammi juba sügise algusest peale blokeerinud.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby märkis ajakirjanikega rääkides, et Ukraina vajab endiselt abi.

Kirby kinnitas samas kaitseministeeriumi kontrolli- ja rahandusametniku Mike McCordilt USA kongressile saadetud kirja autentsust, kes teatas Ukraina rahastamise täielikust ammendumisest ehk alles on jäänud vaid üks abipakett.

"Kavandame veel sel kuul uut abipaketti Ukrainale. Kui see on aga tehtud, siis meil ei ole enam volitusi jätkata ja me vajame selles osas USA kongressi kiiret tegutsemist," ütles Kirby ajakirjanikele.

USA toetus Ukrainale on eriti oluline, sest Euroopa riigid on oma eesmärgiga relvastada Ukraina talveks ja kevadeks samuti takerdunud. Euroopa Liit on lubanud Ukrainale kevadeks tarnida miljon suurtükimürsku, kuid talve alguseks oli neist tarnitud alla poole.

Ukraina kaasas 2023. aastal eelarvepuudujäägi täitmiseks 42 miljardi dollarit välisrahastust ja rekordilise siselaenu, teatas varem päeval rahandusminister Serhi Martšenko.

"See võimaldas rahastada kõiki vajalikke kulutusi, ennekõike julgeoleku- ja kaitsejõudude tarvis," ütles Martšenko usutluses.

Teadupoolest märkis Martšenko varem, et Ukraina vajadus välisrahastuse järele vähenes tänu riigieelarve tulu maksimeerimise, kodumaise laenuturu elavdamise ja kõigi riigieelarve kapitalikulude vähendamise meetmetele 2024. aastal esialgselt 41 miljardilt dollarilt 37,3 miljardile dollarile.

2022. aastal kaasas Ukraina 32,1 miljardi dollarit välisraha.

Blinkeni sõnul toetab abipakett Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi

USA välisministri Antony Blinkeni sõnul toetab Ühendriikide uus sõjalise abi pakett  Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi ja selle suuruseks on 250 miljonit dollarit.

Tähelepanuväärne on muu hulgas, et see on viimane Ühendriikide abipakett 2023. aastal ja viimane, mis on USA kongressi heakskiidu saanud.

"See pakett pakub relvi ja varustust osana varem Ukrainale eraldatud abist summas kuni 250 miljonit dollarit. Tänases paketis pakutavad võimalused hõlmavad õhutõrje laskemoona, muid õhutõrjesüsteemide komponente, täiendavat laskemoona suure liikuvusega rakettide ja suurtükiväesüsteemide jaoks. 155 ja 105 millimeetrise kaliibriga suurtükimoona, tankitõrjelaskemoona ja üle 15 miljoni padruni," täpsustas Blinken.

"Need varad toetavad Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi, et võimaldada tema vägedel kaitsta oma suveräänsust ja iseseisvust. USA juhtimine on hädavajalik, et toetada praegu Ukrainat toetavate ligikaudu 50 liitlase ja partneri koalitsioonipüüdlusi," kordas Blinken Pentagoni varasemat avaldust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit ja 27 tanki

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 356 670 (võrdlus eelmise päevaga +920);

- tankid 5940 (+27);

- jalaväe lahingumasinad 11 015 (+42);

- suurtükisüsteemid 8391 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 935 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 617 (+1);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6503 (+32);

- tiibraketid 1620 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 180 (+40);

- laevad / paadid 23 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1247 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: AFP/BNS/Unian/Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: