Kõige olulisemad kogu riiki mõjutavad kriminaalasjad viib kohtusse riigiprokuratuur. Suurem osa tööst jaotub aga Põhja, Lõuna, Viru ja Lääne ringkonnaprokuratuuride vahel.

1. märtsiks soovib riigiprokurör Andres Parmas luua nende kõrvale uue majandus- ja korruptsioonikuritegudega tegeleva ringkonnaprokuratuuri.

"Meie probleemiks on olnud see, et prokuröre, kes tegelevad Virumaal, Lääne-Eestis või ka Lõuna-Eestis majandus- ja korruptsioonikuritegudega, on vähe," ütles Parmas ERR-ile. "Selle tõttu me ei saa oma tööd korraldada selliselt, nagu see oleks tegelikult optimaalne."

Uues ringkonnaprokuratuuris hakkab tööle 40 inimest, kusjuures uusi töökohti luuakse prokuratuuri ainult üks – juhtivprokuröri oma. Ülejäänud inimesed tuuakse üle senistest ringkonnaprokuratuuridest.

"Prokurörid on ka tänastes ringkondades spetsialiseerunud aga eestkätt just väiksemates ringkondades ei ole see spetsialiseerumine täielik," sõnas Parmas. "Inimestel on katta rohkem valdkondi, kui ainult üks või kaks. Loodav üksus tagab võimaluse paremaks fokuseerimiseks."

Muutus toimub nii prokuratuuris kui politseis

Selgem fookus majandus- ja korruptsioonikuritegudele võeti sügisel ka riigiprokuratuuris, kus Maria Entsiku juhtimise alla toodi ainult nende kuritegudega tegelev süüdistusosakond.

Uus ringkonnaprokuratuur jaotub kolmeks osakonnaks. Neist ühe pädevuses on kõik maksu ja tolliameti menetlusest tulevad asjad. Teine osakond hakkab tegelema keskkriminaalpolitseist tulevate majanduskuritegudega, samuti kõigi korruptsioonikuritegudega. Kolmandas osakonnas toimetatakse prefektuuride menetluses olevate majanduskuritegudega.

"Kõikides prefektuurides luuakse majanduskuritegudele spetsialiseeritud erimenetlusüksus, mis aitab tagada ka seda, et meil on olemas üle-eestiliselt menetluspartner. Sest ainult prokuratuuris tehtavast ümberkorraldusest jääb väheks," sõnas Parmas.

Muudatused nii politseis kui prokuratuuris viitavad põhimõttelisele valikule tegelda rohkem majandus- ja korruptsioonikuritegudega ning vähem väiksemate varguste, kõrtsikakluste või näiteks juhiloata sõitjatega.   

"Selle aasta kevadel kehtestati menetluse prioriseerimise juhis, millega me soovime suunata nii uurijaid kui prokuröre vähemoluliste kuritegude asemel rohkem tegelema oluliste valdkondadega. Muuhulgas keskenduma rohkem toimepanijate varalisele mõjutamisele ja vabastama selleks enda ressurssi," rääkis Parmas.

Suuremate kriminaalasjade juurde rohkem prokuröre

Viimastel aastatel on kriminaalmenetlustes konfiskeeritud vara väärtus jäänud 1,3 ja nelja miljoni vahele. Nii prokuratuur kui justiitsministeerium tõdevad, et sellest on vähe.

"Kaugem eesmärk on see, et me suudaksime luua sellise prokuröride rakukese, kes keskendukski ainult kriminaaltulu valdkonnale ja töötaks koos menetlust juhtiva prokuröriga," rääkis Parmas ning tõi esile, et uues ringkonnaprokuratuuris on potentsiaal meeskonnatööks veel hulga suurem. Ta märkis, et traditsiooniliselt tegeleb ühe kriminaalasjaga üks prokurör, keda võib toetada abiprokurör.

"Suurtes ja mahukates kriminaalasjades sellest lihtsalt ei piisa," sõnas Parmas. "Sellest ei piisa kohtueelse menetluse juhtimisel, ammugi mitte kohtusaalis, kus vastas võib olla mitu kaitsemeeskonda. Prokuratuuril on tarvis samuti sellistes asjades välja panna suurem meeskond."

Parmas selgitas, et suurema meeskonnaga saaks kiirendada kohtueelset menetlust, samuti aitaks see vältida probleeme juhul, kui menetlust juhtiv prokurör töölt lahkub. Tallinna sadama kohtusaaga pole tema sõnul ainus näide. "Suurtes ja mahukates kriminaalasjades on see olnud juba aastaid süvenev probleem," sõnas peaprokurör.