Detsembris valitsuse pressikonverentsil küsis Eesti Ekspressi ajakirjanik peaminister Kaja Kallaselt, kes või mis on teda tänavu kõige enam mõjutanud.

"Loomulikult ajakirjandus," vastas peaminister.

Nende sõnade foonil on Kallase karjääri suurim skandaal, mille avas Eesti Rahvusringhääling 23. augustil.

"Peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte on ka Ukraina sõja ajal jätkanud tegevust Venemaa suunal. Stark Logisticsi veod Venemaale on käinud kogu sõja vältel alates eelmise aasta 24. veebruarist," kõlas ERR-is.

Arvamusi, kuidas võinuks ja pidanuks Kallas skandaalile vastu astuma, võib lõputult lugeda. Kokkuvõttes paistab, et sõnumiseadmise pall kukkus maha kuhugi peaministri büroo, Stark Logisticsi palgatud Andreas Kaju ja Reformierakonna büroo vahele.

"Küsisin mina ka oma abikaasa käest ja ta näitas, et nad veavad ühe kliendi kaupu sealt tagasi, kes paneb oma tehast seal kinni," on Kallas öelnud.

Detaile on ses loos palju, alates sellest, mida Venemaale veetud kaubast toodeti, kuni Kallase ja tema abikaasa vahelise laenulepinguni. Aga paljude Eesti inimeste jaoks taandus skandaal küsimusele, kas peaminister Kaja Kallas teadis või ei teadnud, et ta abikaasa ettevõte Venemaa vahet sõidab. Kallas kinnitab, et ei teadnud.

"See on tema asjad, need on minu asjad. Me usaldame teineteist. See on abielu," ütles Kallas.

Kallas usub, et ajakirjandus oli ebaõiglane, et teda rünnati läbi perekonnaliikmete ja et näiteks sellele, et president Kersti Kaljulaid oli Venemaalt kütust toonud Alexela nõukogus, pööras ajakirjandus liiga vähe tähelepanu.

"Mind lüüakse risti minu abikaasa äripartneri tegevuse pärast. Ja samas presidenti koheldakse teistmoodi. Tundub, et ajakirjandus käsitleb erinevalt," sõnas Kallas.

Seda, et ajakirjandus ei käsitlenud idavedude skandaali objektiivselt, usub ka endine Eesti Ekspressi peatoimetaja Eerik Moora.

"Võtmepõhjus, ma isiklikult arvan, on valimistulemuse selgus ja ühepoolsus ja osade ajakirjandusjuhtide isiklik ebamugavustunne sellega seoses. Siin on olnud ikkagi tajuda tahtmist seda võimu iga hinnaga murda," kommenteeris Moora.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov Mooraga ei nõustu. Ta usub, et täpselt samamoodi oleks ajakirjandus seda skandaali kajastanud, ükskõik, kes oleks olnud sel hetkel peaminister. Kui Moora ütleb, et ajakirjandus küttis skandaali edasi liiga pikalt, ehkki kõik vastused saadi kahe nädalaga, siis Šmutov leiab, et ajakirjandus pidigi edasi uurima.

"Ma arvan, et erakordselt ohtlik oleks ajakirjanduse vaates öelda, et kuule, me oleme mingid vastused juba saanud, lõpetame nüüd ära. Et me oleme seitse päeva juba tegelenud, kaheksandal päeval peab ikka mingi uus teema olema," rääkis Šmutov.

Endine peaminister Siim Kallas märkis, et kriitika saamine on osa peaministri tööst.

"Võib-olla mind ennast sõimatigi peaministrina vähem. Ja kuidas sõimati Mart Laari, eriti esimeses vahetuses. Ja teises vahetuses ka. Mul on need laused ja asjad meeles, millega teda õnnistati. Tiit Vähi sai nii, et vähe ei olnud ja Vähi loobus. Kui palju Edgar Savisaart sõimati. Nii et see on nagu peaministrite amet tõenäoliselt," rääkis ta.

Erinevalt Tiit Vähist Kaja Kallas tagasi ei astunud, mis sest, et seda soovitas ka president Alar Karis. "See on tema otsus, aga kui mina oleksin tema asemel, ma oleks selle sammu teinud juba tükk aega tagasi," ütles president.

Martin Šmutov usub, et positsiooni hoides tegi Kallas õigesti. "Sest inimesed kõik vaataks, et kuule, sa astusid tagasi sellepärast, et sa tundsid, et sa oled süüdi," märkis ta.

Välismaal idavedude skandaal Kallase tiibu tõenäoliselt ei kärbi. Kuid sisepoliitikas võib see teda veel mõnda aega segada.

"See jääb teda alati mõjutama. See jääb osaks tema kuvandist igal juhul. Paljudele jääb meelde see pahameel ja ebaõigluse tunne, mis neis tekkis," sõnas Moora.