Eestis valitseb õnneks rahu, iseküsimus on, kui rahulikult keegi meist saab end rahutult tukslevas maailmas tunda.

"Globaalses võtmes on tekkinud selgelt äratuntav vastasseis nii-öelda demokraatlike riikide ja autoritaarsete riikide vahel /.../ ja see on tekitanud sellise maailmasõja eelse õhkkonna," tõdes endine kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

"Eesti inimene kodus aastalõppu oodates võib tunda end üsna turvaliselt. /.../ Aga üldiselt me ei saa kuidagi rahulikud olla, sest maailma üldine pilt on ikkagi üsna keeruline," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Ukraina võidule aitamine ja iseenda jõu kasvatamine on olnud kesksed teemad teist aastat järjest.

"Eesti kaitsevägi on paremas seisus kui ta kunagi varem on olnud. Kui me võtame kas või maakaitse, kus Ussisõnade õppuse ajal me kahekordistasime oma maakaitse võimekust, Eesti on Euroopa suurim laskemoona ostja absoluutnumbrites. See näitab, et Euroopas ei ole asjad kõige paremad, aga me teeme õigeid asju," rääkis Pevkur.

"Ma olen kindel, et meil on võimed, mis on meile hädatarvilikud ja mida meil täna piisavalt ei ole. Nagu kogu Euroopa on laskemoonast tühi, siis Eestis on natukene parem, aga sellegipoolest on kindlasti puudujääke. /.../ Tegelikult peaksime me päris tõsiselt mõtlema veel rohkem selle peale, kuidas Eesti õhukaitset suurendada läbi liitlaste ehk õhuturbemissioonist peaks saama õhukaitsemissioon, mida ta täna ei ole. Ja ka maavägede kohalolek võiks Eestis olla brigaadi suurune vähemalt, nagu seda on sakslased Leedus," rääkis Terras.

Ajal, mil Eesti valitsus püüab lappida eelarvet ja leida õpetajate palgaraha, paneb Venemaa sõjamasinasse kolmandiku oma eelarvest. Eesti peaks sellise naabri kõrval elades samuti paraku veel rohkem atrasid relvadeks taguma ja kolmest protsendist sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ei piisa, leiavad riigikaitse eestkõnelejad.

"Kui ma võtan ainult kaitseväe juhataja sõjalise nõuande, siis sõjalise kaitse kulutused võiksid olla kuskil 4,5 protsendi juures. /.../ Aga me peame arvestama, mis on Eesti maksumaksja võimekus, meil on ka teised valdkonnad, mis vajavad arendamist," ütles Pevkur.

"Minu hinnangul tuleks mõelda tõsiselt võimaliku laenu võtmise peale, kas siis riigikaitselaen või riigikaitsevõlakirjad, mida saaksid kodanikud, kes tahavad oma riigi julgeolekusse panustada, soetada," leidis Terras.

Oktoobri alguses tuli teade Eestit ja Soomet ühendava Balticconnectori gaasijuhtme kahjustusest. Oktoobri alguse nädalalõpp oli tormine. Eleringi dispetšer ajas juhatuse esimehe Kalle Kilgi üles kell pool neli öösel.

"Esimesed mõtted olid tumedates toonides. Esimene küsimus oli ikka, et kas see on osa mingist laiemast plaanist. Ega seda teadmist meil ju siiamaani ei ole, kas see oli plaan või täielik juhuste kokkulangemine. Hübriidsõja tingimustes on täiuslik plaan ka selline, mille kohta keegi aru ei saa, kas see on plaan või midagi muud," rääkis Kilk.

Peamiseks kahtlusaluseks on kujunenud Hiina laev Newnew Polar Bear, mille ankur mööda merepõhja lohises, uurimine lõppjärelduseni veel jõudnud ei ole.

Gaasitoru ja sidekaablite kahjustused tõid ühiskonna teadvusse aga taaskord meie haavatavuse.

"Meil on enda ettevõtte riskihinnangud täpselt sellist tüüpi asjade kohta olnud ka varasemast kõik olemas. On muutunud meetodid. Ja natukene on muutunud ka selle riski realiseerumise tõenäosus. Varasemalt tõenäosus pigem oli väiksem, risk ise oli sama. Nüüd me oleme hinnanud, et tõenäosus on kasvanud, järelikult ka need vastumeetmed, mis me peame kasutusele võtma, võivad olla kallimad ja nad tasuvad end ikka ära," selgitas Kilk.

"Meie jaoks on oluline riigiga kokku leppida natuke laiemas plaanis, kuidas me oma taristu kaitset korraldame. On selge, et eraettevõtted ei hakka oma turvaarmeed, n-ö Gazpromi armeed analoogiana tuues looma," lisas ta.

Aasta lõpuks on gaasitoru endiselt rivist väljas, küll aga patrullivad Läänemerel oluliste infrastruktuuriobjektide läheduses mitmed meie liitlaste sõjalaevad nagu Briti fregatt Richmond selleks, et suurendada meie teadlikkust merel toimuvast ja lihtsalt näidata meie kohalolu.

"Me teame tegelikult, mis merel toimub, teame sama hästi kui me teadsime varem. Me oleme natukene rohkem kohal ja meil on ka liitlased siin rohkem liikumas. Mille üle on eriti hea meel, et sisse on töötatud suhtlus meie põhja- ja läänenaabritega, samuti lõunanaabritega," rääkis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Läänemerest on saamas NATO sisemeri, Soomest sai sel aastal NATO riik. "See oli nagu ekstra elukindlustus," kommenteeris Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.

Soome astus sellega üle kõrge mentaalse läve pärast üksijäämist Talvesõjas ja sellest tulenenud umbusu rahvusvahelise abi suhtes, leiab Soome suursaadik.

"Välispoliitilise juhatuse jaoks oluline oli see Putini sõnum kolm kuud enne rünnakut Ukraina vastu, et NATO ei tohi rohkem laieneda. Ta tahtis võtta meie käest meie vabaduse. Juhatus pööras ümber tol hetkel. Rahva jaoks oli oluline see, mis juhtus Eesti iseseisvuse päeval paar aastat tagasi. Soome riik ja rahvas olid suhteliselt valmis siiski," ütles Vasara.

Gaasitoru lõhkumine ega Venemaa korraldatud ränderünne Soomet ei heidutanud. Viimast koges Soome ka aastaid tagasi, nii oli reaktsioon nüüd resoluutne. Betoonplokid ilmusid ka Narva sillale, piiri sulgeda siin siiski ei tulnud.

Soome liitumine NATO-ga suurendas ka Eesti julgeolekut olulisel määral.

"Eriti mereväe koostöö töötab hästi. /.../ Kahepoolne koostöö on pidevalt olnud intiimne, kõigest ei räägita avalikult, aga kindralid külastavad küll Tallinna, seda mina tean väga hästi," ütles Vasara.

Uue aasta heaks uudiseks saab loodetavasti Rootsi liitumine NATO-ga.