"Meie, eurooplased, peame rohkem tegema, et tagada julgeolek meie maailmajaos," ütles Pistorius väljaandes Welt am Sonntag ilmunud usutluses.

Ta lisas, et Euroopal võtab oma kaitsevõime tugevdamine siiski aastaid: "Relvajõudude, tööstuse ja ühiskonna osas kulub meil umbes 5-8 aastat, et järele jõuda."

Pistorius ütles, et Euroopa võib selle kümnendi lõpuks silmitsi seista uute sõjaliste väljakutsetega, kuna USA suunab oma fookuse Indo-Vaikse ookeani piirkonnale.

Samas on Venemaa Ukraina-agressiooni jätkamiseks oma relvatootmist märkimisväärselt suurendanud, ohustades samal ajal ka Balti riike, Gruusiat ja Moldovat, tõdes Boris Pistorius.

Ta märkis, et Euroopal võib tekkida vajadus suurendada ka Ukrainale antava abi mahtu, kui on vaja asendada USA panust olukorras, kus Washington ei suuda kokku leppida uute vahendite eraldamises Kiievi vajadusteks.

Pistorius ütles ka, et Poola uue valitsuse moodustamine peaks julgustama Weimari kolmnurga riike – Saksamaad, Poolat ja Prantsusmaad – arendama kaitsekoostööd. "Peame välja mõtlema, kuidas kõige paremini end NATO kaitseplaanide alusel idatiivale paigutada," sõnas ta. Saksa kaitseminister avaldas soovi järgmisel aastal Poolat külastada.

Pistorius puudutas ka Bundeswehri (Saksa relvajõudude – toim.) välismissioonidel osalemise teemat, selgitades, et sellistest operatsioonides nagu kunagi Afganistanis ja Malis toimusid, on veel vara rääkida. Just Afganistanis pidasid Saksa relvajõud oma esimese maavägede lahingu pärast Teist maailmasõda.

"Kuid piiratud missioonid, eriti sõjaliste konsultatsioonide ja koostööga, sealhulgas riikidega, kes ei jaga meie väärtusi, on kohustuslikud. Alternatiiviks on kontaktide puudumine selliste riikidega ning nende üleminek venelaste ja hiinlaste mõju alla; see on palju ohtlikum," lisas Pistorius.