Riigieelarve võeti Venemaa riigiduumas vastu 17. novembril, puudu aga oli veel Putini allkiri. Hiljuti kiitis Putin eelarve heaks ja Moskva kulutab järgmisel aastal "riigikaitsele" 10,7 triljonit rubla ( umbes 110 miljardit eurot). Seda on ligi kolm korda rohkem kui 2021. aastal, vahendas The Times.

"Põhirõhk on pandud meie võidu tagamisele. Armee, kaitsevõimekus, relvajõud. Kõik rindeks vajalik ja kõik võiduks vajalik on eelarves," seletas Venemaa rahandusminister Anton Siluanov. 

Siluanovi kommentaar meenutab NSVL-i aegsete propagandistide juttu, "kõik rinde jaoks, kõik võidu nimel". 

Viimati moodustasid  kaitsekulutused kolmandiku Kremli eelarvest 1990. aastal. Venemaa kulutab veel sisejulgeolekule ligi 31 miljardit eurot. Kreml muretseb tšekistide lojaalsuse pärast ning tõstab korrakaitsjate palka. 

Kreml kärbib samal ajal tervishoiu ja hariduse rahastamist. Raha aga leitakse propaganda jaoks ning riigi kontrolli all olev meedia saab juurde umbes miljard eurot. 

"See eelarve kujutab endast Vene ühiskonna taasrelvastumist," ütles Briti mõttekoja RUSI Vene majanduse ekspert Richard Connolly. 

Lääs kehtestas 2022. aastal Moskva-vastased sanktsioonid. Putini režiim vajab nüüd hädasti naftadollareid. Kreml suunab Venemaa tooraine lääne asemel itta, kuna Hiina ja India pole Moskva sõjalist tegevust Ukrainas hukka mõistnud. Gazprom tarnis eelmisel kuul Hiinasse rekordilises koguses gaasi.