"Kui täna on eeskätt sätestatud reservteenistus kohustusliku teenistusena läbi õppekogunemiste, siis tahame luua uue teenistusliigi – vabatahtliku reservteenistuse – mitte õppekogunemiste käigus teenistust. See võimaldaks reservis olevatel isikutel laiemalt kaitseväe tegevustesse kaasuda, tulla tegema lühiajalisi tööampse reservväelasena, mitte tegevteenistujana – olgu need siis kolme-, kuue- või 12-kuulised tööampsud," rääkis kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski neljapäeval korraldatud pressikonverentsil.

Rannaveski selgitas, et see annaks reservväelastele soovi korral suuremad võimalused riigikaitsesse panustada: "Olgu need siis kas ajateenijate väljaõppesse panustamine või alalises valmiduses olevates üksustes teenimine, aga võimalused selleks loodud on. See annab meie reservväelastele suurema rolli, suurema vastutuse."

Lisaks soovib kaitsevägi avada Kaitseväe Akadeemia kui Eesti ainsa sõjateadusi õpetava kõrgkooli reservväelastele nii bakalaureuse kui magistrikraadi omandamiseks, ütles Rannaveski. See võimaldab tõsta reservülemate kvaliteeti ja siduda neid veelgi paremini kaitseväega.

Veel ühe ettepanekuna tõi Rannaveski välja võimaluse lahutada kaitseväes riviametikohad ja erialaametikohad, mis võimaldaks tsivilistidel lihtsamalt panustada kaitseväe tegevustesse ilma sõjalist õpet läbimata. "Täna on kaitseväes valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega, kuid tegelikult ei eelda see valdkondlik vajadus sõjaväelist väljaõpet või siis on see teisejärguline nendel ametikohtadel. Ja kuna tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui seal ei ole otsest sisulist vajadust, siis oleme suuna seadnud selliselt, et lüüa lahku siis riviametikohad ja positsiooni või erialaametikohad," rääkis kaitseressursside ameti juht.

Lisaks plaanib kaitsevägi muuta reservväelaste kasutamist õppustel, nende tööaega ja tasustamist õppuste käigus.

Samuti on plaan muuta ajateenijate kaasamisest kaitseväe ülesannete täitmiseks. Kui praegu on keelatud ajateenijate osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, aga suur osa mereväe laevu, millel toimub mereväelaste väljaõpe, on NATO uute kaitseplaanide alusel alliansi kiirreageerimisüksuse koosseisus, ei saa seetõttu ajateenijad laevadel oma väljaõpet lõpuni teha.

Veel ühe suurema teemana tõi Rannaveski välja kaitseväelaste tegevteenistuspensioni maksmise korra muutmise, mis võimaldaks pensionile jäänud tegevväelastel jätkata tegevteenistuses nii, et neile makstakse nii töötasu kui ka pensioni. See võimaldaks leevendada ohvitseride ja allohvitseride nappust kaitseväes.

Rannaveski põhjendas muudatuste vajadust riigikaitse arengukavas ette nähtud eesmärgiga suurendada oluliselt Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning tugevdada kaitsevalmidust, mille kohaselt tuleb märkimisväärselt suurendada tegevväelaste arvu 2031. aastaks. Venemaa sissetung Ukrainasse on juba sundinud suurendama Eesti kaitseväe koosseisu pea kahekordseks ja seda eeskätt reservväelaste näol.

"Paralleelselt Eesti sõjaaja struktuuri suurendamisega on oluline võimaldada meie reservväelastel tõsta oma teadmisi ja kompetentse ka väljaspool õppekogunemisi ning kaitseväel rakendada neid kompetentse ja oskusi. Selleks olemegi välja töötanud erinevad suunad, kuidas kaitseväe ülesannetesse kõige paremini ja kõige laialdasemalt kaasuda saaks," rääkis ameti juht.