X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ERR-i korrespondendid võtsid aasta kokku

Foto: ERR

ERR-i korrespondendid Tartus, Narvas, Saaremaal ja Valgas-Valkas võtsid "Aktuaalses kaameras" lõppeva aasta kokku.

Ode Maria Punamäe tõi välja tänavused tartlaste saavutused.

"Täna tasub meenutada ehk kõike positiivset, mida 2023. aasta tartlastele tõi. Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi juures valmis kauaoodatud uus lastehaigla ja ka kõrvakliinik. Tegelikult saime me rõõmustada ka paljude tartlaste saavutuste üle. Näiteks elasime kaasa režissöör Anna Hintsile. Ka Tartu teadlastele, sest tänavu ju sai kasutusloa esimene Eestis, siinsamas Tartus välja arendatud vaktsiin," rääkis Punamäe.

Palju rõõmustavat ootab Tartu aga ka uuelt aastalt. "Vabaduse puiesteel tähistatakse väga erilise tähtsusega aastavahetust, sest lõpuks on ju kätte jõudmas 2024 ehk Tartu kultuuripealinna aasta. Ees ootab üle 1000 ürituse Tartus ja mujal Lõuna-Eestis. Ja kusjuures välisturiste oodatakse kultuuripealinna külastama umbes miljoni jagu," sõnas Punamäe.

Jüri Nikolajev tõdes, et Narvas võttis tänavu tooni eelkõige piiril toimuv.

"Alati on ju Narva kohta küsitud, kuidas teil seal piiril olukord on, kas piir ikka peab. Kuid sel aastal küsiti eriti palju, sest oli ka põhjust – surve oli päris suur. Sõjapõgenikud, Lähis-Ida ja Aafrika migrandid, kellega meid proovile püüti panna, nii et me sillale betoontõkked püsti panime. Suur kevadine vastasseis, võidupüha kontsert ühel kaldal, Putini pilaplakat teisel kaldal. Narva piiripunkt muutus justkui nõelasilmaks, kust kõik veel püüdsid läbi pugeda enne, kui piir lõplikult kinni läheb. Narvakad vaatasid toimuvat väga segaste tunnetega, sest selge ju, et kui piir on lahti, kaubad ja inimesed liiguvad, on ka linnal hea põli. Ja vastupidi, kui piir läheb kinni, Narva kiratseb," kirjeldas Nikolajev.

"Nii et väga segane ja vastuoluline aasta ja nagu meil kohapeal öeldakse – kui hästi me siiski varem halvasti elasime," lisas ajakirjanik.

Saaremaa pistis tänavu aga rinda hoopis teistsuguste rõõmude ja muredega kui Narva.

"Viimastel aastatel on Saaremaad tabanud mitmed erinevad kriisid. Alustades Covidiga, eelmise aasta elektrikriis, mis tänavu kordus pea üks-ühele Lõuna-Eestis. Ja sellel aastal Kuressaare joogivee kriis, tänu millele hakkabki riik nüüd oma põhjaveevarusid ja põhjavee järelvalvet paremini korraldama," loetles Saaremaa korrespondent Margus Muld.

"Ja kui saarlastel küsida, mida uuelt aastalt soovida, siis ma usun, et me kõik sooviksime seda, et äkki saaksime järgmise, 2024. aasta ilma igasuguse kriisita. Ei taha enam. Ja seda soovime muidugi ka kogu Eestile," lisas Muld.

ERR-i Valga ja Läti korrespondent Ragnar Kond tõdes, et Läti suutis lõppeval aastal teha mõndagi paremini kui Eesti.

"Läti on väga püüdnud teha nii, et eelarvetasakaalu ja kaitsekulude tõstmise kõrval inimene ära ei kaoks. Ja kui vaatame, siis kompenseeritakse kõrget elektri hinda ja ka intresside tõus on pisut kompenseeritud. Võib öelda, kas see on halb või hea, aga igatahes lätlased on püüdnud teha nii, et rahval võimalikult hea oleks. Aga taganeda pole ka kuhugi, sest lätlaste arv, kes välismaale elama suundub, on ikkagi jätkuvalt suur," rääkis Kond.

"Sel aastal ühines Läti ka Istanbuli konventsiooniga ja muidugi toimus lõppeval aastal Lätis juubelilaulupidu, mis läks väga hästi," lisas ajakirjanik.

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: