X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võrklaev: Eesti Energia dividendid riigieelarve puudujääki ei lahendaks

Foto: Ken Mürk/ERR

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Eesti Energiast dividendide välja võtmine riigieelarve puudujäägi probleeme ei kataks, sest tegemist oleks ühekordse tuluga.

Võrklaeva sõnul on 2024. aasta riigieelarve defitsiit 1,2 miljardit ja Eesti Energia dividendidega seda ära ei kata.

"Kahjuks Eesti Energia rahapott nii suur siiski ei ole. Eesti Energial on omad kohustused, mida ta ettevõttena peab täitma ja samamoodi riigil Eesti inimeste ees," sõnas Võrklaev.

"Kuigi ajakirjanduses on spekuleeritud, et võtame rohkem dividende välja ja see lahendab kõik meie probleemid, siis tuleb tunnistada, et sellised ühekordsed dividendivõtud siiski meie riigieelarve probleemi ei lahenda, kuna suur defitsiit on püsikuludes. Ehk et kui ühel aastal võtta natuke rohkem ühekordset raha, siis eelarve positsiooni see ei muuda, sest järgmisel aastal on see auk täpselt sama suur. Ühekordsete vahenditega me sellest struktuursest probleemist välja ei tule. Meie probleem on selles, et püsikulud ületavad püsitulusid ja hetkel me katame neid kahjuks suuresti osas laenuga," rääkis Võrklaev.

Võrklaev: tegelen 430 miljoni eest kokkuhoiu sisustamisega

Võrklaev rääkis, et riigi eelarvestrateegias oli ja on kokkulepe, et 2025. aastal peaks valitsus tegema veel maksutõuse 430 miljoni euro ulatuses.

"See jäi minu sisustada ja ma pidin välja pakkuma erinevad võimalused, mida koalitsioonis arutada ja lõpuks kokku leppida koalitsioonipartneritega siis, kui mootorsõidukimaks on riigikogule üle antud. Ei jõua tegeleda kõikide maksudega korraga," sõnas Võrklaev.

"Vaadates aasta lõpus Eesti Panga majandusprognoosi, mis näitab, et pigem oleme jätkuvalt languses ja see paranemine ei ole nii kiire olnud, kui me veel riigi eelarvestrateegiat tehes lootsime. Minu tunnetus on see, et 2025. aastal sellises mahus, 400 miljonit, teha ei ole võimalik. Me peaksime leidma muid mooduseid selleks. Ma ise arvan, et üks osa peab sellest kindlasti olema suurem kokkuhoid. Ise tegelen selle sisustamisega, see on suur number ja keeruline töö. Kindlasti ootan siin ettepanekuid ka koalitsioonipartneritelt," rääkis Võrklaev.

"Esimene majandusprognoosi mõttes tõehetk on meil märtsi lõpp ja aprilli algus, kui tuleb värske rahandusministeeriumi rahandusprognoos, mis peaks olema aluseks selleks, et hakata vaatama, millised on meil väljavaated sügisel 2025. aasta eelarve kokku leppimise osas ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia valikute osas," märkis ta.

50-eurone toidukorv kallineb 68 senti

Rääkides alates 1. jaanuarist jõustunud käibemaksutõusust, ütles Võrklaev, et 50-eurone toidukorv peaks käibemaksutõusu tõttu kõige rohkem tõusma 68 senti.

"See on ka see, mida inimesed ise peaksid jälgima, et ega keegi nüüd käibemaksu muutuse varjus suuremaid hinnamuutusi planeeri," sõnas ta.

Võrklaev märkis, et käibemaksutõus sai otsustatud seetõttu, et kaitsekulud vajasid tõstmist. "See on see põhjus, miks maksumuudatused tehtud said ja miks ka riigieelarvesse oli seda lisaraha vaja," ütles Võrklaev.

Võrklaeva sõnul katab riik sel aastal laenuga 900 miljoni euro eest püsikulusid, millega omakorda kaasnevad laenu intressikulud.

Võrklaev ütles, et see automaksuseadus vajab koalitsioonipartnerite vahel veel arutamist.

"Seal on mõned lahtised kohad või asjad, milles me pole kokku leppinud. Siis peaks ta jõudma riigikokku ja kindlasti peaks ta olema vastu võetud enne 1. juulit, sest kuus kuud enne seaduse jõustamist peaks olema see etteteadmise ja harjumise aeg inimestele," rääkis rahandusminister. 

Saatejuht Kadri Põlendik küsis Võrklaevalt ka selle kohta, mis saab edasi Eesti Energia plaanist rajada 114 miljonit eurot maksev elektri- ja gaasijaam. Sel aastal jäi see otsus koalitsiooni ebakõlade tõttu aga ära.

"Eesti Energia nõukogu on selle otsuse teinud, et see elektri- ja gaasijaama rajamine neil plaanis on. Kindlasti on vaja seda nii Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kui ka Narva sooja tagamiseks. See oleks olnud suur abi ja sõnum ka praeguses majanduskeskkonnas, et inimesed ja ettevõtted saavad tööd," lausus Võrklaev.

"Jah, kahjuks koalitsioonis me aasta lõpus selle aktsiakapitali suurendamises kokkuleppele ei jõudnud. Ei ole veel  jõudnud Eesti Energia juhtkonnaga kohtuda ja arutada, eks tuleb mõnevõrra oma plaane ringi teha. Oleks selle aktsiakapitali suurendamise ära teinud, oleks olnud kindlus, et Eesti Energia oleks saanud aasta alguses pühenduda täie hooga nende investeeringute ettevalmistamisele. Nüüd peame otsima alternatiivseid võimalusi," kommenteeris Võrklaev.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Intervjueeris Kadri Põlendik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: