Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu ühegi parteiga vähemalt esialgu liituda ei plaani.

Samuti lahkus ametist riigikogu Keskerakonna fraktsiooni sekretariaadijuhataja Kätlin Pääro, kes oli ühtlasi ka Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna aseesimees.

Tanel Kiik kordas pressikonverentsil päev varem ERR-ile öeldut, et 100 päeva jooksul ei hakanud erakond ühtse meeskonnana tööle ja et põhjust lahkumiseks andis veel piirkondade omavaheline võimuvõitlus, teineteisega mittearvestamine erakonna juhatuses ning Yana Toomi tegutsemisest tulenev väärtusküsimus.

"Pärast erakorralist kongressi mul ei olnud plaani Keskerakonnast lahkuda. See tunne lahkuda kujunes ajapikku. Ma andsin selgelt uuele juhtkonnale võimaluse," lausus Kiik.

Kiik rõhutas, et mitte keegi praegustest lahkujatest ei kasutanud Kõlvarti vastu rahvuskaarti, nagu Kõlvart neljapäevasel pressikonverentsil ütles. "Need etteheited on mujal, need on sisus.  Inimese defineerivad tema teod, mitte see, mis rahvusest ta on," ütles Kiik.

Kiik kinnitas, et valik sotsiaaldemokraatide kasuks langes ülekaalukalt eelkõige maailmavaate ühtivuse tõttu.

"Mina luban, et need põhimõtted ja väärtused, millega minu valijad on mind riigikokku saatnud, on alles. Olen veendunud, et suudan oma valijate huvide eest praegu sotside ridades paremini seista kui oleksin seda suutnud teha Keskerakonnas," lisas Kiik.

Kiik märkis, et tema ja temaga koos lahkunud liikmed hakkasid ühiselt ja tõsisemalt erakonnast lahkumisele mõtlema detsembri keskpaigas.

Aab: me ei saanud Kõlvartilt vajalikku tuge

Jaak Aab lisas, et lahkumisele tõukas teda ka asjaolu, et erakonna esimees ei ole olnud laiemas poliitikas aktiivne.

"Me oleme üritanud olla riigipoliitikas aktiivsed, aga ei ole saanud tuge praeguselt esimehelt ja juhtkonnalt. On tunda, et teatud osa juhatusest ja ka fraktsioonist ei huvitu kõikidest riiki puudutavatest teemadest," sõnas ta.

Aab märkis, et Kõlvarti sõnumitel ei ole piisavalt kandepinda ja ta ei ole teiste erakonnajuhtidega võrdväärsel positsioonil.

Aab kinnitas, et soovib olla poliitikas veel järgmised 10 aastat, ent Keskerakonnas ta enda poliitilise tegevuse jaoks perspektiivi ei näe.

Ester Karuse lisas, et tema usk Keskerakonna meeskonnavaimu kahanes pärast kongressi ja sotsidega liitumine on tema jaoks kõige loogilisem alternatiiv, kelle ridades Kagu-Eesti teemade eest edasi seista.

Endine erakonna peasekretär Andre Hanimägi tõi samuti välja asjaolu, et Keskerakonna meeskond ei suutnud ühiselt edasi minna. Hanimägi hinnangul suudavad praegused Keskerakonnast lahkujad koos Sotsiaaldemokraatidega pakkuda valitsuskoalitsioonis vajalikku tasakaalu.

Veteranpoliitik Enn Eesmaa ühegi erakonnaga ei liitu ja lubas jätkata oma seisukohtade kujundamist ja hääletamist iseseisvalt. "Jätkan tööd ja oma kohustuste täitmist riigikogu nendes komisjonides, kus ma praegu töötan. Samuti Balti assamblees ja Eesti-Leedu parlamendirühma esimehena. Jätkan tööd riigikogu liikme mandaadi kohaselt," sõnas Eesmaa.

Eesmaa sõnul ei saa Mihhail Kõlvart aru paljudest asjadest, miks on osad sammud vajalikud.

Tanel Kiik lisas, et ka Kersti Sarapuu esialgu ühegi erakonnaga ei liitu.

Keskerakond sai viimastel valimistel 15,3 protsenti toetust ja 16 mandaati riigikogus. Enne reedet olid fraktsioonist lahkunud Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder, kes liitusid Isamaaga. Samuti lahkus Maria Jufereva-Skuratovski, kes liitus Reformierakonnaga.

Seega oli enne reedet kahanenud riigikogu Keskfraktsioon 13 liikmele, aga kui nüüd kuus inimest veel lahkus, jääb fraktsiooni vaid seitse liiget: Vadim Belobrovtsev, Andrei Korobeinik, Aleksei Jevgrafov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin ja vähemalt esialgu ka Jüri Ratas.

Kui palju hääli lahkujad valimistel Keskerakonnale tõid?

- Tanel Kiik 2070
- Ester Karuse 1677
- Jaak Aab 1562
- Enn Eesmaa 774
- Kersti Sarapuu 685
- Andre Hanimägi 466

Uudis on täiendamisel