Elektri reedeõhtuse tipphinna üks põhjuseid on soomlaste saunaarmastus
Elektri rekordiline börsihind Eestis ja Soomes on tingitud peamiselt sellest, et mõlemas riigis on külmem ilm kui osati ette näha, mis on tarbimise tippu tõstnud. Hinda veab ülespoole Soome ning reedeõhtuse maksimumhinna taga on asjaolu, et soomlastel on tavaks sel ajal saunas käia.
Elektri börsihind koos käibemaksuga on Eestis reedel päeva keskmisena rekordilisel tasemel 109 senti ühe kilovatt-tunni kohta. Päevamaksimum saabub kella 19-20, kui ühe kilovatt-tunni elektri tarbimise eest peab börsipaketi kasutaja tasuma 231 senti.
See tähendab, et kui börsipaketti kasutav kodutarbija lülitab kell 19 õhtul sisse viiekilovatise võimsusega elektrikerise, kulub tal tunniajaseks sauna soojendamiseks 11 eurot ja 55 senti pluss võrgutasud.
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov rääkis "Vikerraadiole", et praeguse rekordkõrge elektrihinna põhjuseks Eestis ja Soomes on õues valitsev külm ilm, mille tõttu on elektritarbimine tõstnud, samas kui tuuleenergiat on turul vähe.
Kui tavaliselt liigub Soomest üle jääv odavam elekter Estlinki kaablite kaudud Eesti suunas ja toob siingi hinda allapoole, siis praegu, mil Soomes on veel tunduvalt külmem kui Eestis, on nõudlus Kasparovi sõnul väga suur ja puudu kolme gigavati jagu tootmisvõimsust.
"Üks söeelektrijaam on parasjagu Soomes rikkis, 500-megavatine Meri-Pori söeelektrijaam. Oleks see jaam turul olnud, oleks hind veidike soodsam olnud," tõdes ta.
Kasparov märkis, et külm on nii Soomes, Rootsis kui ka Baltimaades ehk nõudlus on korraga suur igal pool. Seega on Soomes elektrit puudu, see tuleb neile sisse nii Rootsi poolt kui ka Baltimaadest ja see tõstab Eestis hinda.
Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson tõi välja, et Baltikumi poolelt töötavad ja toetavad tootmist peaaegu kõik jaamad. Tema sõnul on külma ilmaga tavaline, et tuul kaob ära, kuid praegusel hetkel on Soomes tuult praktiliselt Olkiluoto tuumajaama jagu. Siiski on ilm palju külmem, kui osati oodata.
"Mõned nädalad tagasi esitasid süsteemihaldurid selle talve prognoosi, et kõik peaks olema hästi ettevalmistatud, aga tänane külm on selgelt külmem, kui osati prognoosida," tõdes ta.
Allikson lisas, et oleme Soomega ühes paadis: Eesti elekter liigub Soome suunas ja Soome on hinna ülesvedaja.
"Kui vaadata Soome tarbimist, siis tavaliselt on reede õhtul soomlastel saunaaeg ja selleks ajaks prognoositi ka kõige kõrgemat tarbimist, sellepärast on reedeõhtune aeg kõige kõrgema hinnaga," selgitas ta. "Kaks tundi saunas maksab ainuüksi elektrikuluna 10-20 eurot. Aga nii Fingrid kui ka Soome majandusministeerium on andnud teate, et võiks tarbimist vähendada ja tegelikult on seda päeva jooksul ka päris oluliselt tehtud ehk prognoos suure tarbimise kohta tänaseks päevaks ei ole tõeks saanud."
Armen Kasparov tõi välja, et Leedus on elektri hind veidi madalam, sest riik on ühendatud Rootsi SE4 müügipiirkonnaga. Harilikult on tegu ühe kallima piirkonnaga Rootsis, kuid praeguste hindade valguses on see märksa soodsam.
Eesti Energia andis neljapäeval võrku 1100 megavatti energiat, reede hommikul oli see natuke alla 1000, aga tõusis päeva jooksul taas 1000 juurde ja üle selle. Sellegipoolest ei suuda Eesti Energia kogu oma tootmisvõimsusega elektri hinda allapoole suruda. Kasparov tõdes, et kuna Soomes on puudu 3000 megavatti elektrit, kuid Eesti Energia suudab parimal juhul, kui kõik jaamad on korralikult töös, toota 1300 megavatti, seega jääb 1700 megavatti ikkagi kuskilt puudu, et naabrite vajadust täita.
"Ja tegelikult meil on oma vajadust ka, me ise tarbisime eile tipus peaaegu 1600 megavatti ehk tegelikult Eesti Energial sellist võimu küll ei ole, et Nord Pooli börsil seda hinda kõvasti mõjutada," sõnas ta.
Ehkki Nord Pooli kiirete turuteadete veebilehel oli 4. jaanuari juures rikketeade mitme Eesti Energia põlevkivielektrijaama kohta, selgitas Kasparov, et tegu polnud riketega, vaid jaama plokid kolm, neli ja kuus vajasid eelsoojendamist, sest ei käivitunud külma ilma tõttu kohe sellises režiimis nagu vaja.
Kuna turule oli niisugune võimsus lubatud, tuli turureeglite kohaselt turgu teavitada, et tippvõimsust ei ole võimalik kohe saavutada, kuid praeguseks on need jaamad Kasparovi kinnitusel täiesti töökorras.
Allikson ütles, et Eesti hinna allapoole toomine eeldaks märksa suuremat tootmisvõimsust. Eestil on naabritega väga head ühendused, Soomega 1000 megavatti ja Lätiga pea sama palju, kuid isegi tänane Estlink 1 rike ei muutnud olukorda ehk hind jäi ikkagi Soomega sarnaseks.
Kasparov prognoosis, et elektri hind püsib kõrgel kuni esmaspäeva või teisipäevani, seejärel on aga näha ilma soojenemist ja ka hinnad peaksid allapoole tulema.
Toimetaja: Arp Müller, Toomas Pott, Karin Koppel