X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 686. päev: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis

{{1704858180000 | amCalendar}}
Ukraina tank.
Ukraina tank. Autor/allikas: UKRAINA PEASTAAP/FACEBOOK

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul soovivad Vene poliitikud luua puhvertsooni Harkivi oblastis. Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks. USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale. Ukraina peastaabi teatel käivad Avdijivka ja Marjinka suunal ägedad lahingud.

Oluline 10. jaanuaril kell 22.45:

- Ukraina parlament hakkab arutama mobilisatsiooniseadust neljapäeval;

- Kogu Ukrainas töötas õhuhäire;

- Ukraina peastaap: Avdijivka ja Marjinka suunal käivad ägedad lahingud;

- ISW: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis;

- Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks;

- USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale.

Ukraina plaanib sel aastal käivitada viis ühisettevõtet Lääne relvatootjatega, ütles majandusminister ja asepeaminister Julia Svõrõdenko ajalehele Kyiv Independent.

Ukraina kaitsetööstus, riigiettevõte, mis tegutseb ka Ukroboronpromi nime all, on tuleva aasta peamine prioriteet, ütles Svõrõdenko.

Ta ei täpsustanud relvatootjate nimesid, aga president Volodõmõr Zelenski teatas 10. jaanuaril visiidil Vilniusesse, et Ukraina on sõlminud mitmeid olulisi kokkuleppeid, mis sillutavad teed ühisele kaitsetootmisele Leedu ettevõtetega.

Ka kaitseminister Rustem Umerov teatas 5. jaanuaril, et Ukraina ja Läti kavandavad ühisprojekte droonide tootmises. Umerov ütles detsembris, et valitsuse eesmärk on 2024. aastal Ukrainas relvatootmine lokaliseerida.

Zelenski kutsus Vilniuses jätkama vastuseisu Venemaa agressioonile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus kolmapäeval Vilniuses Euroopat edasisele ühinemisele seismaks vastu Venemaa agressioonile.

"Olen kindel, et Venemaa taandub. Me ei saa praegu nimetada konkreetset päeva, millal see juhtub. Me ei saa praegu nimetada konkreetseid üksikasju, kuidas see juhtub," ütles Zelenski.

"Kuid me teame, et see juhtub. Selline päev saabub. Kindlasti. Esimene päev pärast seda sõda. Meie päev," lisas Zelenski

"Ukraina sõdurite visadus on üheaegselt Leedu ja teiste Euroopa rahvaste visadus," ütles Ukraina riigipea.

Itaalia parlament kinnitas resolutsiooni Ukraina toetamise jätkamisest

Itaalia parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni Ukraina toetamise jätkamisest, seal hulgas sõjaliste vahendite ja varustusega, edastas uudisteagentuur ANSA.

Resolutsioon kohustab Itaalia valitsust "jätkama toetamist, seda vastavalt võetud kohustustele ja nendele, mis kooskõlastatakse edaspidi NATO ja Euroopa Liidu raames, samuti rahvusvahelistel foorumitel, kuhu Itaalia kuulub".

Ukraina toetamise jätkamise resolutsioon võeti vastu häältega 195-50. Veel 55 parlamendisaadikut otsustas jääda erapooletuks.

Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles, et "Ukraina toetamine peab jätkuma nii kaua, kui Vene rünnakud ei lõpe".

Itaalia on toetanud Ukrainat seitsme abipaketiga ning Rooma andis rohelise tule ka kaheksandale.

Ukraina parlament hakkab arutama mobilisatsiooniseadust neljapäeval

Ukraina parlament hakkab arutama mobilisatsiooni aluste muutmist juba neljapäeval.

Sellise avaldusega esines parlamendis Ukraina valitseva partei Rahva Teener fraktsiooni juht Davõd Arahhamija.

Teisipäeva seisuga oli Ukraina parlamendi menetlusse üle antud viis seaduseelnõu mobilisatsiooni aluste ja korra muutmiseks, millest üks on esitatud valitsuse poolt ja veel neli opositsiooni poolt.

Vene võimud evakueerisid Belgorodist kümneid koolilapsi

Vene võimud evakueerisid Ukraina piiri lähedal asuvast Belgorodist kümneid koolilapsi, teatas kolmapäeval kuberner Vjatšeslav Gladkov.

"Täna lahkus esimene rühm lapsi Belgorodist Voroneži oblastisse," ütles Gladkov ja lisas, et evakueeriti ühtekokku 93 last.

Kogu Ukrainas töötas õhuhäire

Ukraina võimud teatasid kella kaheksa paiku Vene raketirünnaku ohust kogu riigi territooriumil.

Õhuhäire käivitumise põhjuseks oli Vene sõjalennuki MiG-31K õhku tõusmine Nižni Novgorodi oblastis asuvalt Savasleika lennuväljalt.

Kell 8.51 teatati raketirünnaku ohu lõpust.

Ukraina peastaap: Avdijivka ja Marjinka suunal käivad ägedad lahingud

Ukraina peastaabi teatel ründasid Vene okupatsiooniväed ööpäevaga seitsmel suunal ning kokku leidis aset kogu rindejoone ulatuses 77 kokkupõrget Ukraina ja Vene vägede vahel.

Enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka suunal, kokku ründasid Vene okupatsiooniväed seal 24 korda. Samuti ründasid Vene väed 15 korda Marjinka suunal, kaheksa korda Kupjanski suunal, viis korda Lõmani suunal, kolm korda Bahmuti suunal, kaks korda Zaporižžja suunal ja üks kord Šahtarski suunal.

Lisaks jätkusid Vene katsed hõivata taas Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Ukraina poolt vabastatud jõeäärsed alad. Venemaa ründas üheksa korda, kuid kõik Vene rünnakud sel suunal lõppesid tulutult. Ukraina väed jätkavad peastaabi sõnul sillapea laiendamist.

Samuti tegi Venemaa ööpäeva jooksul viis raketi- ja 52 õhurünnakut ning tulistas 53 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Omalt poolt tabas Ukraina õhuvägi üheksa Vene sõdurite koondumispaika. Lisaks tabasid Ukraina raketiväe üksused ühte Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ja kaks Vene suurtükki.

ISW: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis

Mõttekoja ISW andmetel sagenevad Venemaal üleskutsed uue pealetungi alustamiseks kogu Harkivi oblastile, et luua vähemalt 15 kilomeetrit sügav puhvertsoon Harkivi ja Belgorodi oblasti vahel.

Nii esines Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov 9. jaanuaril avaldusega, milles ta lubas teha lõpu Ukraina suurtüki- ja raketirünnakutele Belgorodi oblastile.

Vene marurahvuslased on teinud üleskutseid niinimetatud puhvertsooni loomiseks Harkivi oblastis juba alates 2023. aasta suvest, kui Ukraina toetatud Leegioni Venemaa Vabadus ja Venemaa Vabatahtlike Korpuse (VVK) võitlejad viisid läbi reide Belgorodi oblasti territooriumile.

Peskovi avalduse järel kordasid mitmed Vene marurahvuslikud sõjablogijad ja poliitikud üleskutseid Harkivi oblastile pealetungi korraldamiseks.

Siiski ei arva ISW analüütikud, et Venemaal oleks mitmesaja kilomeetri pikkusel rindel uue pealetungi korraldamine kuigi lihtne. Analüütikute sõnul ei piisaks selleks isegi kõikidest Vene vägedest, mis viibivad reservis Ukraina-Venemaa piiril.

Küll aga võib Venemaa tõsta rünnakute intensiivsust Kupjanski linnale, mis asub Harkivi oblasti kirdeosas Luhanski oblasti administratiivpiiri lähedal. ISW peab selles piirkonnas tegutsevate Vene üksuste lahinguvõimet parimaks kogu okupeeritud Ukrainas.

Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks

USA ajakiri Time avaldas toimetuse hinnangul 2024. aasta kümme peamist globaalset riski, millest kolmandal kohal on "lõhestatud Ukraina", vahendas kolmapäeval portaal Unian.

"2023. aastal olid põhisündmusteks kaks sõda – Euroopas Venemaa vs. Ukraina ja Lähis-Idas Iisrael vs. Hamas. 2024. aastal need konfliktid laienevad, kuid suurimaks globaalseks ohuks on hoopis kolmas "sõda" – Ühendriigid iseenda vastu," ütleb artikkel.

Ajakirjanikud märgivad, et Venemaa sissetung Ukrainasse oli Moskvale ajalooline lüüasaamine: NATO laieneb, läbirääkimised Ukraina Euroopa Liidu liikmesuse üle on juba alanud ja Venemaale on kehtestatud karmid sanktsioonid. Lisaks on külmutatud Venemaa varad, mida saaks kasutada Ukraina taastamiseks.

"Kuid tänavu Ukraina de facto lõheneb ning Venemaal on nüüd initsiatiiv lahinguväljal ja materiaalne eelis. 2024. aasta on sõjas pöördepunkt: kui Ukraina ei lahenda lähitulevikus oma kaadriprobleeme, ei suurenda relvade tootmist ega suuda välja töötada realistlikku sõjastrateegiat, võivad selle territoriaalsed kaotused olla pöördumatud ja laieneda," kirjutab väljaanne.

Märgitakse, et Ukraina on saanud tugeva löögi USA poliitilise ja materiaalse toetuse vähenemise tõttu ning väljavaated Euroopa abi osas on "vaid veidi paremad". Riik vajab ka rohkem vägesid.

"Kõigil neil põhjustel võtab Kiiev tänavu suuremaid sõjalisi riske, sealhulgas annab rohkem lööke sihtmärkide pihta Venemaa territooriumil, mis kutsub esile Moskva enneolematu reaktsiooni ja võib NATO konflikti tõmmata," leiavad ajakirjanikud.

Aasta muude globaalsete riskide seas on Timesi nimekirjas esikohal USA võitlus "iseenda vastu". Toimetuse hinnangul süvendavad presidendivalimised riigi poliitilist lõhet ja panevad Ameerika demokraatia viimse piirini proovile.

USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale

Ligi 50 riiki ühines teisipäeval USA-ga, mõistes hukka Põhja-Korea väidetavad raketitarned Venemaale ja nõudes säärase koostöö viivitamatut lõpetamist.

USA teatas läinud nädalal, et relvanappuses Venemaa ründas Ukrainat Põhja-Korea rakettidega, mis on oma raketi- ja tuumaprogrammide tõttu rahvusvaheliste sanktsioonide all.

Välisminister Antony Blinkeni, Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borrelli ja veel 47 välisministri ühisavalduses mõisteti väidetavad raketitarned "kõige karmimalt" hukka.

"Nende relvade üleandmine suurendab Ukraina rahva kannatusi, toetab Venemaa agressioonisõda ja õõnestab ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamise režiimi," seisis USA välisministeeriumi avaldatud dokumendis.

Avalduse kohaselt rikkus väidetav raketisaadetis "räigelt" ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone Põhja-Koreale.

"Jälgime tähelepanelikult, mida Venemaa annab KRDV-le vastutasuks selle relvatarne eest," seisis avalduses, viidates Põhjale ametliku nimega Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

Nad kutsusid mõlemat riiki üles järgima Julgeolekunõukogu resolutsioone ja "lõpetama viivitamatult kõik sammud, mis neid rikuvad".

47 riiki, kes avalduse allkirjastasid, olid valdavalt Euroopast, kuid ka Ühendriikide lepingulised liitlased Lõuna-Korea ja Jaapan.

Allakirjutanute seas on ka Iisrael, kes on oma Venemaa-teemalistes avaldustes olnud ettevaatlik – kes on tugevalt seotud naaberriigi Süüriaga –, kuid on lootnud ka USA toetusele oma kolm kuud kestnud sõjalises kampaanias Gazas vastuseks Hamasi rünnakule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 366 790 (võrdlus eelmise päevaga +800);

- tankid 6038 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 11 216 (+13);

- suurtükisüsteemid 8684 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 956 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 639 (+1);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6834 (+11);

- tiibraketid 1805 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 575 (+23);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1336 (+3).

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: AFP/BNS/TIME/Ukrainska Pravda/Unian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: