X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 687. päev: Ukraina luure sõnul on Venemaa Ukraina väes 462 000 meest

{{1704944040000 | amCalendar}}
Raketirünnaku tagajärjed Harkivi linnas.
Raketirünnaku tagajärjed Harkivi linnas. Autor/allikas: UKRAINA PÄÄSTEAMET DSNS

Ukraina peastaabi teatel ründavad Vene väed enim Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal. Venemaa rünnakutes sai Harkivis haavata 13 inimest. Ukraina vägede rünnakus sai Krimmis surma Vene lennuväepolkovnik.

Oluline 11. jaanuaril, kell 20.55:

- Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal;

- Ukraina vägede rünnakus sai Krimmis surma Vene lennuväepolkovnik;

- Zelenski saabus visiidile Lätti;

- Meloni üritab Orbaniga läbi rääkida Ukraina abistamise üle;

- Venemaa rünnakutes sai Harkivis haavata 13 inimest.

Ukraina luure: Venemaa Ukraina väes on 462 000 meest

Venemaa väes Ukrainas on 462 000 inimest, lisaks asub okupeeritud Ukraina alal 35 000 meest, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse esindaja Vadõm Skibitskõi.

"Selline väehulk meie alal võimaldab venelastel roteerida: tõmmata lahinguvõime kaotanud üksused, kus isikkoosseisust on järel alla 50 protsendi, tagalasse tagasi. Ning pärast taastumist ja täiendamist saadetakse need uuesti rindele," ütles Skibitskõi Ukrainska Pravdale.

Samuti nentis Skibitskõi, et Venemaa kaitsetööstus suudab toota kaks miljonit mürsku aastas. Jutt on 122 ja 152 mm mürskudest. Samas ei suutnud Venemaa tööstus 2023. aastal Vene sõjaväe vajadusi täielikult rahuldada, puudu jäi umbes pool miljonit mürsku.

Luure andmetel vedasid venelased mürske algul Valgevenest, seejärel ostsid neid Iraanist ning seejärel tulid suured laskemoonakogused Põhja-Koreast.

Skibitskõi viitas, et Venemaa plaanib 2024. aastal laskemoona tootmist suurendada, kuid tal on mitu muret, mis seonduvad komponentide, pädevate töötajate ja tootmisvõimsuse puudumisega.

"Meie hinnangul on Venemaal puudu pool miljonit mürsku ja ta püüab neid kuskilt leida," võttis Skibitskõi oma jutu kokku.

Tarnavskõi: Tauria suunal käivad teist päeva õhurünnakud

Vene vägi annab Tauria suunal teist päeva järjest ägedaid õhulööke, samas kaotasid nad viimase ööpäeva jooksul 488 meest, ütles Ukraina Tauria väerühma ülem Oleksandr Tarnavskõi.

"Avdijivka suunal on põldudel sadu pihta saanud Vene tehnika ühikuid. Me hoiame kaitset. Vaenlane annab Tauria väerühma vastutusalas teist päeva järjest ägedaid õhulööke. Viimase 24 tunni jooksul sooritasid okupandid 35 õhurünnakut, korraldasid 45 lahingkokkupõrget ja andsid 591 suurtükilööki," kirjutas ta Telegramis.

Viimase 24 tunni jooksul kaotasid venelased 488 inimest ja 45 sõjatehnikaühikut, sh neli tanki, seitse soomukit, neli suurtükki, veerandsada drooni ja kaks autot. Samuti said pihta kaks tähtsat sihtmärki.

Zelenski saabus visiidile Lätti

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus neljapäeval pärast Eesti külastamist visiidile Lätti.

"Tere tulemast, minu sõbrad Volodõmõr Zelenski ja Dmõtro Kuleba, Riiga. Läti toetab otsustavalt Ukraina võitlust vabaduse ja iseseisvuse eest. Au Ukrainale!" kirjutas Läti välisminister Krišjanis Karinš suhtlusplatvormil X.

Zelenski kutsus neljapäeval Riias suurendama Euroopas relvade tootmist ning hoiatas, et igasugune paus sõjas toob kasu ainult Venemaale.

"Meie Euroopas, kõik Euroopas - läänest itta, põhjast lõunasse, vajame oma riikide kaitsesektoris oluliselt produktiivsemat tööd," lausus Zelenski.

"Euroopa peab suutma reageerida, tal on õigus ennast kaitsta. Sel aastal teeb Ukraina kõigi partneritega kõik endast oleneva, et luua uus Euroopa arsenal," rääkis Zelenski.

Zelenski sõnul arvestab Venemaa ainult jõuga ja "me kõik Euroopas vajame just sellist jõudu".

Läti president Edgars Rinkevičs lubas Kiievile abi, öeldes, et sel aastal saadetakse Ukrainasse "suurtükimürske, õhutõrjerelvi, granaate, droone".

Läti kaitseministeeriumi koostatud abipaketis selleks aastaks on ette nähtud ka varustuse tarnimist ja Ukraina sõjaväelaste väljaõpet.

Ukraina president alustas kolmapäeval visiiti Balti riikides. Zelenski saabus kolmapäeval ette teatamata visiidile Leetu, neljapäeval külastab ta Lätit ja Eestit.

Peaministri pressisekretär Alexis Zoldners ütles varem, et Läti eelarves on 2024. aastal ette nähtud vahendid Ukraina taastamiseks. Lisaks koostas kaitseministeerium  2024. aastaks Ukrainale sõjalise abi paketi, mis kätkeb laskemoona, varustust ja sõdurite väljaõpet.

Samuti on kavas jätkata Ukraina sõdurite rehabilitatsiooni vähemalt samal tasemel kui 2023. aastal. Zoldnersi sõnul jääb Ukraina toetamine Läti rahvusvahelises panustamises ja arengukoostöös esmatähtsaks.

Peaministri büroo andmeil on alates Venemaa agressiooni algusest Läti andnud Ukrainale mitmesugust toetust 596 miljoni euro väärtuses, mis vastab ligikaudu 0,86 protsendile riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

"Oluline on, et toetust ei pakkunud mitte ainult riik ja kohalikud omavalitsused, vaid ka ühiskond tervikuna, osaledes innukalt nii mitmesugustes kodanikualgatustes kui ka annetades," märkis peaministri pressisekretär.

Leedu teatas Zelenski visiidi ajal 200 miljoni euro suurusest lisaabipaketist Ukrainale.

Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 73 sõjalist kokkupõrget Vene okupatsioonivägede ja Ukraina kaitsjate vahel. Enim ründasid Vene väed Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal, kuid need rünnakud lõppesid tulemusteta.

Nii ründasid Vene väed ööpäevaga 24 korda Avdijivka, 16 korda Marjinka piirkonnas, kuus korda Lõmani, viis korda Kupjanski, samuti viis korda Zaporižžja kandis ja üks kord Bahmuti suunal.

Hersoni oblastis asuval Dnepri jõe okupeeritud idakaldal leidis aset 11 Vene rünnakut, millest Ukraina kaitsjatel õnnestus kõik nurjata. Ukraina väed tegelevad sillapea laiendamisega, ütleb Ukraina peastaap.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 48 õhurünnakut, lisaks tulistasid Vene väed 36 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 120 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Omakorda tabas Ukraina õhuvägi seitse Vene sõdurite koondumispaika, hävitas ühte Vene õhukaitsesüsteemi ja tulistas alla raketi H-59.

Lisaks tabasid Ukraina raketiväe üksused kolm Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte Vene juhtimispunkti, kaks laskemoonaladu ja ühte elektroonilise sõjapidamise jaama.

Venemaa rünnakutes sai Harkivis haavata 13 inimest

Vene okupandid ründasid kolmapäeva õhtul Harkivi linnas tsiviilrajatist ja samanimelises oblastis sai kokku haavata vähemalt 13 inimest, vahendas portaal Unian võimuesindajate informatsiooni.

Neljapäeva hommikul kella 8.45 seisuga on teada, et kolmapäeval kella 22.30 paiku Harkivi kesklinnas asuva hotelli vastu korraldatud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada 13 inimest.

"Tuvastati kaks raketti S-300, mis tabasid hotelli ala, tekkis tulekahju. Hoone hävis osaliselt. Kannatada said autod, ärid ja elumajad. Vigastada sai 13 inimest, nende hulgas Türgi ja Gruusia kodanik, mõlemad Türgi meedia ajakirjanikud," teatas Harkivi oblasti prokuratuuri pressiteenistus.

"Löök tabas tsiviilobjekti. Ohvrite tõenäosus on suur. Objekti kõrval asuvas parklas põlevad autod. Kõik vastavad teenistused on sinna juba läinud," kirjutas linnapea Ihor Terehhov sotsiaalmeedias varem.

"Kaks raketti tabas Harkivi kesklinnas hotelli. Sõjaväelasi seal ei olnud. Selle asemel oli 30 tsiviilisikut, kellest mitmed said haavata," täpsustas Terehhov hiljem.

"Üks haavatutest on väga raskes seisundis," sõnas linnapea ja lisas, et vigastatute hulgas on ka Türgi ajakirjanikke. Esialgu täpsemaid üksikasju ei avaldatud.

Politsei kinnitas, et haavata sai vähemalt üks välisajakirjanik.

Rünnakus said kahjustada ka mitmed teised hooned, nende seas kaks korterelamut.

Meloni üritab Orbaniga läbi rääkida Ukraina abistamise üle

Itaalia peaminister Giorgia Meloni püüab jõuda kokkuleppele Ungari peaministri Viktor Orbaniga, et too ei tõkestaks Euroopa Liidus otsust toetada Ukrainat ja parandada suhteid president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN meediaväljaande Bloombergi informatsiooni.

Bloombergi andmetel teeb Itaalia esindaja ettepaneku, et Orbáni partei Fidesz ühineks Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooniga.

Ettepanek tehakse Euroopa Parlamendi valimiste eelõhtul, kuid Meloni soovib sealjuures, et Orbán muudaks oma seisukohta ka Ukraina Euroopa Liidu liikmeks püüdlemise suhtes.

Ukraina vägede rünnakus sai Krimmis surma Vene lennuväepolkovnik

Venemaa kaotused täiemahulise sõja ajal on kasvanud ja teiste seas õnnestus Ukraina vägedel 4. jaanuaril ajutiselt okupeeritud Krimmis aset leidnud õhurünnakus tappa Vene õhujõudude polgukomandör polkovnik Vadim Ismagilov, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN.

"See on Ukraina relvajõudude jaoks oluline edu," ütles ajakirjanik Juri Butusov Vene allikatele toetudes.

"Ismagilovi likvideerimine tähendab sisuliselt Venemaa õhutõrje komandopunkti hävitamist ja näitab, et vaatamata uusimatele relvadele, radaritele, õhutõrjeraketisüsteemidele ei suuda Venemaa ennast isegi kaitsta Ukraina tiibrakettide rünnakute eest," märkis ajakirjanik.

Butusov rõhutas, et 31. vastase õhutõrjediviisi koosseisu kuuluv raadiotehniline polk on Krimmi õhutõrje ülesehituses võtmetähtsusega ja see on varustatud kaugmaaradaritega, mis suudavad varakult tuvastada õhusihtmärkide, mille seas tiibrakettide stardid.

"See komandopunkt oli tugevasti kaitstud ehitis," lisas Butusov.

Ukraina raketid ja droonid tungivad edukalt läbi Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmis ja tabavad kavandatud sihtmärke, leidis äsjases aruandes ka Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ukraina väed korraldavad mitmepäevase operatsiooni, et lüüa Venemaa sõjalisi sihtmärke okupeeritud Krimmis ning on saavutanud edukaid tabamusi kogu poolsaarel.

ISW kirjutas Vene allikatele viidates, et ööl vastu laupäeva purustas Ukraina nelja tiibraketiga Storm Shadow okupeeritud Krimmis asuva Saki lennuvälja administratiivhoone.

Venemaa kaitseministeerium teatas sel puhul, et Vene väed hävitasid Musta mere ja Krimmi kohal viis Ukraina drooni ja neli raketti ning 6. jaanuaril Musta mere loodeosa kohal kuus Ukraina raketti Neptun.

Samal ajal avaldas Ukraina Ukraina õhujõudude ülem kindralleitnant Mõkola Oleštšuk satelliidipildid, millel on näha Ukraina eduka rünnaku sihtmärk Saki lennuväljal.

Lisaks teatas Ukraina Sõjaväeluure Peadirektoraat (GUR) 4. jaanuaril edukast löögist Venemaa radaripositsioonidele Saki lennuväljal ja varustuslaole Grišino lähedal.

Analüütikud kirjutavad, et Ukraina väed on alates 4. jaanuarist andnud löögi ka õhutõrje radarisüsteemile ja Jevpatorijas asuvale sidekeskusele, mis vastutab Venemaa õhutõrje koordineerimise eest okupeeritud Krimmis. Samuti tabati laskemoonaladusid Pervomaiski lähedal (82 km Simferoopolist põhjas) ning Vene komandopunkti Sevastopoli lähedal.

Samal ajal ütles Kremliga seotud tuntud Vene sõjaväekorrespondent, et Ukraina väed korraldavad lööke, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmi kohal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 367 620 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 6050 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 11 238 (+22);

- suurtükisüsteemid 8699 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 957 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 641 (+2);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6834 (+0);

- tiibraketid 1806 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 596 (+21);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1337 (+1).

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Unian/Ukrainska Pravda/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: