Zelenski: vaherahu annaks Venemaale võimaluse uuesti jõudu koguda
Kui Ukraina nõustuks praeguses olukorras Venemaaga vaherahu tegema, siis see annaks Vene vägedele võimaluse ümber grupeeruda, oma üksusi ja varustust täiendada ja siis uuesti rünnata, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärast kohtumist Eesti presidendi Alar Karisega.
"Kui me räägime vaherahust Ukraina territooriumil, siis see pole rahu sõja mõttes. See ei tähenda, et sõda peatuks. See ei anna ka võimalust poliitiliseks dialoogiks," ütles Zelenski vastuseks ERR-i ajakirjaniku Anton Aleksejevi küsimusele. Aleksejev viitas, et vaherahu võimaldaks ka Ukrainal oma jõudusid taastada.
Zelenski kinnitusel on näha, et ka Venemaa sõjamoona ja droonide varud vähenevad ning lisaks on ta kaotanud ka rohkelt sõdureid ja terveid üksusi. Nad kaotanud palju kogenud sõdureid - neid, kes on sõdinud Tšetšeenia sõdades, Süürias, purustatud on Wagneri grupp. Ja nüüd tahab Venemaa neid üksusi uuesti moodustada, sealhulgas värvata ka uuesti vange, rääkis Ukraina president.
"Pole juhus, et nad püüavad osta Shahedi droone Iraanist ja peavad läbirääkimisi sõjamoonas ostmiseks, sealhulgas ka Põhja-Koreaga," rääkis Ukraina president. "Miks nad seda teevad? Sest nad ei suuda pidada sammu, nende laod tühjenevad," selgitas ta.
"Aga kui tekib paus ja Venemaa saab kaks-kolm aastat, siis nad võivad taastada oma jõu ja saada ülekaalu lahinguväljal," tõdes Zelenski.
Ukraina liider viitas ka sellele, et ehkki Venemaa elanikkond toetab jätkuvalt sõda, siis selle mõjud on hakanud jõudma ka rahvani, sanktsioonid on hakanud mõjuma, kuigi aeglaselt.
Otsuse vaherahu suhtes teeb Ukraina ainult oma huvidest lähtudes, rõhutas Zelenski.
Vastuseks Kuku raadio ajakirjaniku Neeme Raua küsimusele lääneriikide esindajate surve kohta vaherahu sõlmimiseks ütles Zelenski, et tal ei ole selliseid otsekontakte olnud ning Ukraina jätkab oma tegevust vastavalt oma otsustele.
President Karis tunnistas samale küsimusele vastates, et selliseid arutelusid on olnud, aga neid peetakse kulisside taga ning ta rõhutas ka Ukraina õigust ise otsustada. "Oluline on mitte lasta ühel-kahel riigil meie ühtsust murda," ütles Karis.
Eesti president viitas ka nii Eesti enda kogemusele Nõukogude Liiduga kui laiemalt läänemaailma suhetele Venemaaga, kus Venemaa säilitas oma agressiivsed kavatsused ka rahu sõlmimisel ning on püüdnud selliseid ambitsioone ka ellu viia.
Zelenski tõi veel esile Ukraina enda rahuplaani, mille elluviimisele on oma toetuse andnud juba rohkem kui 80 riiki, sealhulgas üks esimesi toetajaid oli Eesti, mille pärast Ukraina on Eestile tänulik.
Zelenski tänas Eestit toetuse eest
President Zelenski tänas oma kõnes Eestit toetuse eest, tuues esile, et Ukraina on saanud Eestilt 17 abipaketti.
President Karis mainis oma esinemises, et alates sõja algusest kuni 2027. aastani toetab Eesti Ukrainat kokku 1,2 miljardi euro väärtuses erineva abiga.
Neljapäevasel kohtumisel arutasid kaks riigipead sõjas haavata saanud Ukraina sõdurite ravi ja rehabilitatsiooni võimalusi Eestis.
Zelenski tõi ka esile Eesti liidrirolli Ukrainale abi andmise organiseerimisel Euroopas, Eesti toetuse Ukraina lõimumisel Euroopa Liitu ja NATO-sse.
"Eesti teeb meiega koostööd õigluse saavutamiseks, mis oluline kõigi riikide jaoks, kes hindavad rahvusvahelist õigust ja reeglitepõhist maailma," ütles Zelenski.
Karis: meil ei tohiks olla piiranguid relvastuse andmisel Ukrainale

President Karis teatas pressikonverentsil, et allkirjastas neljapäeval otsuse annetada Eesti kõrgeim sõjaline autasu, Kotkaristi esimene järk koos mõõkadega, sümboolselt Ukraina sõdurile võitluse eest Ukraina ja meie kõigi vabaduse eest.
Karis rõhutas, et Eesti on seisnud sõjas kindlalt Ukraina kõrval, kui ukrainlased võitlevad enda ja kogu demokraatliku maailma vabaduse eest.
Sõda peab lõppema Ukraina võiduga, aga sõja tulemus sõltub liitlaste võimest säilitada ühtsus, tõdes karis.
"Me peame jätkama ühiselt agressori nõrgestamist sanktsioonidega ja peame välistama nendest möödahiilimise. Peame agressori isoleerima ka poliitiliselt," ütles Karis.
Ukraina toetamiseks peavad lääneriigid tugevdama oma sõjatööstust ning Vene agressiooni tagasilöömine peab ära hoidma järgnevad agressioonisõjad Euroopas, rõhutas Karis.
"Sõjalist toetust andes peame mõistma, et sõjas on möödapääsmatu ka vaenlase sõjaliste objektide ründamine. Meil ei peaks olema piiranguid Ukrainale relvastuse andmisel," ütles Karis.
Zelenski: oleme NATO-sse saamiseks teinud rohkem kui keegi teine
President Zelenski vastas Delfi ajakirjaniku Herman Kelomehe küsimusele, kas Ukraina saab NATO Washingtoni tippkohtumisel alliansiga liitumise kutse, et tema riik on teinud selleks rohkem kui keegi teine.
"Ma leian, et Ukraina on selle ära teeninud ja teinud selleks ära rohkem kui ükski teine riik. Meil on väga tugev sõjavägi, mis toetab Ida-Euroopa NATO liikmesriike," rääkis Zelenski. "Meil on sõjavägi, millel on kogemusi mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Tegemist on sõjaväega, mis on kasutanud NATO varustust sõjas ja lahingutes, mitte ainult õppustel. Me oleme väga hästi teadlikud, mis väärtus on nendel relvadel, me teame nende positiivseid külgi ja teame ka millised raskused võivad lahinguväljal tekkida ükskõik mis aastaajal. Tegu on kogemustega, mis on saadud inimeste elu hinnaga. Ja kui me räägime meie suutlikkusest ja koostalitusvõimest NATO standarditega, siis me leiame, et oleme igati valmis."
"Mis puudutab meie institutsioone ja inimesi, siis olulisi reforme viiakse ellu ka sõja ajal, me oleme seda praktikas näidanud," rõhutas Ukraina liider.
Tema sõnul toetab 90 protsenti ukrainlastest NATO liikmesust. See on parim julgeolekutagatis Ukrainale ja tagaks ka selle, et Vene agressioon ei naase, ütles Zelenski.
"See oleks ka Balti riikide ja Poola jaoks kõige paremaks julgeolekugarantiiks ning annaks ka võimaluse mõelda ka Valgevene peale, milline võiks olla nende tulevik," lisas ta.
President Karis ütles, et Eestis hakati NATO-st rääkima siis, kui siin olid veel Nõukogude väeosad.
"See on pikk protsess ja arusaadavalt ei saa Ukraina NATO-sse järgmisel päeval, kui sõda on lõppenud. See võtab natuke rohkem aega," märkis Karis.
"Aga ajalugu on näidanud ka seda, et sellised puhvertsoonid ei tööta. Ja see näitab ka seda, et riigid, mis on läinud demokraatlikule teele ja tahavad ennast kaitsta, siis NATO-l ei ole lihtsalt alternatiivi," rõhutas Karis.
Toimetaja: Mait Ots