X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti Ukraina abistamise algatuse tõhusus sõltub lääne suurriikidest

Foto: riigikantselei/Raul Mee

Eesti on tulnud välja algatusega eraldada kuni 2027. aastani 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) Ukraina sõjaliseks abiks. Algatuse tõhusus sõltub siiski sellest, kas lääne suurriigid ilmutavad rohkem tegelikku valmisolekut Ukraina toetamiseks kui seni.

Kaitseministeeriumi kodulehel olev programm annab näpunäiteid, kuidas nurjata Vene kurnamissõda Ukrainas. Üks põhiteesidest ütleb, et lääneriikide Ukraina toetusgrupi ehk Ramsteini grupi SKT on kokku 47 triljonit ehk 13 korda suurem kui Venemaal. Kui iga riik pühendaks aastas 0,25 protsenti Ukrainale, ei peaks kartma, et Venemaal jätkub sõja pidamiseks võhma kauemaks. Lääs aga põeb sõjaväsimust. Jääb üle oodata, kas mõnd liitlast selline algatus sütitab.

"Hetkel ei ole teada, et ükski teine liitlane oleks kindlalt teinud sellise otsuse. Ja Eesti puhul see otsus tehti veel enne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiiti. See on igal juhul väga tugev sõnum Ukrainale, et abi jätkub," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.

Seni on eurooplased venitanud oma kaitsetööstuse ümberlülitamisega sõjaaja tootmisrütmi. Sellest aga sõltub sõjalise abi osutamise võimekus.

"Aga selles on kõheldud. Kindlust kaitsetööstusfirmadele pole antud. Põhilised probleemid pole ikkagi ka praegu mahud, vaid on teatud lääneliitlaste pealinnade ebakindlus ja otsustamatus. Ja kõige rohkem mängib siin kahjuks rolli USA. Kui USA teeks tugevamaid otsuseid, tuleks kindlasti tugevamaid otsuseid ka Euroopa pealinnadest," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.

USA abi katkemine võiks tekitada suletud ringi – ameeriklasi võiks eurooplaste ühinemine Eesti algatusega innustada, eurooplased aga vaatavad ameeriklaste poole. Piltlikult öeldes – Ukraina abistamise talgulised toetuvad igaüks oma plangu najale ning vahivad, mida naaber teeb.

"Me ei jää siin vaatama teineteisele otsa, ühed Brüsselist ja teised Washingtonist. Pealegi, nüüd on väga selged signaalid Brüsselist, et EL on leidmas lahenduse, kuidas vastu võtta seda 50 miljardi eurost abipaketti Ukrainale. Seal on Ungari esitanud teatud tingimusi," ütles Stoicescu.

Kui USA ei jätka Ukraina sõjalist abistamist, ei piisa tõenäoliselt ka Eesti lubatud 0,25 protsendist SKT-st.

"Kui USA sõjaline ja finantstoetus Ukrainale langeb päris ära, siis ma arvan, et Eesti peab oma numbri üle vaatama. /.../ See on eelkõige küsimus suurtele riikidele. Kui Euroopa suured räägivad, aga ei tee tegelikult, siis paraku meie suurendamisest üksinda ei aita," ütles Kannik.

Läinud nädalal sõlmis Briti peaminister Rishi Sunak Ukrainaga kaitsealase partnerluskokkuleppe. Sellega täitis Suurbritannia esimesena NATO Madridi ja Vilniuse tippkohtumisel vastu võetud kohustuse.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: