Tartu vanglast viiakse 250 vangi üle Tallinna vanglasse ning Tartu vanglasse jääb 1. juuli seisuga veidi üle 300 vangi. Praeguse seisuga on Tartus 555 kinnipeetavat.

Vanglakohti jääb Tartusse koos avavanglaga 411, praegu on kohti 993. Edaspidi jääb Tartu vangla töötama piirkondliku vanglana, ütles Kuuse.

Vangide vähenemisega kaob Tartu vanglas 90 töökohta ning kuigi osale vanglatöötajatest pakutakse vakantseid kohti Tallinna ja Viru vanglas, siis kõigile uut töökohta pakkuda ei saa. Kuuse sõnul tehakse koostööd töötukassa ja kohalike tööpakkujatega, et pakkuda koondatavatele uusi karjäärivõimalusi.

"Valus ja keeruline samm, aga nii me suudame vanglateenistuse kõrget taset hoida," ütles Kuuse, kelle sõnul annab see samm võimaluse tõsta mõnevõrra ka Viru ja Tallinna vangla töötajate palka, küsimata raha juurde riigieelarvest.

Vangide arv Eestis on viimaste aastatega kiiresti vähenenud, näiteks viimasel aastaga kahanes see arv kümne protsendi võrra ning on praegu 1827, mis on ajalooliselt väikseim arv. Kuuse sõnul ei tähenda see vähemalt praegu seda, et kaalutaks Tartu või ka Viru vangla sulgemist.

"Täna ma seda juhtumas veel ei näe. Näeme, et Viru ja Tartu vangla oleksid veel pikka aega piirkondliku vanglana kasutuses. Tallinna vangla jääb pikalt toimetama. Samuti on selge, et piirkondades jäävad avavanglad pikalt toimetama. Selle arvelt peame hoonete kasutust korrigeerima. Täna ei saa öelda, et plaaniksime Tartu vanglat sulgeda," lausus Kuuse.

Samas jälgitakse, kas vangide arv jätkab sama kiiret vähenemist ning tehakse otsuseid vastavalt sellele, lisas ta.

Mis on piirkondlik vangla?

Tartu vangla piirkondlikuks muutmine tähendab seda, et Tartu vanglas kannavad karistust Viljandimaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eestis elavad kinnipeetavad, et nende tagasi ühiskonda liikumine toimuks võimalikult sujuvalt, ütles ERR-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja Liis Lumiste.

"Nii katavad ka teised vanglad oma ümberkaudseid piirkondi. Piirkondlikkuse põhimõttel töötavad vanglad tegelikkuses juba praegu. Erisus on teatud sihtrühmades: noored Viru, naised Tartu vanglas," lausus ta.

Seksuaalkurjategijad ja narkosõltlased, kes on raskemad juhtumid ja erirehabilitatsiooni vajavad, on samuti siiani olnud Tartu vanglas. Praegune ümberpaigutamine Tallinna vanglasse puudutab eeskätt just neid kahte erirühma.

"Küll aga ka nende puhul jätkame pikemas vaates juba edukalt kasutuses olevat õigusrikkujate järk-järgulise ühiskonda tagasi aitamise põhimõtet. Piltlikult öeldes on mudel kinnine vangla, seejärel avavangla ehk oma elukoha järgne piirkond ja siis kriminaalhooldus oma elukohas. Sõltuvalt juhtumist võib esineda erinevusi ka etappides, mõnel juhul võib jääda vahelt ära avavangla, mõnel juhul ei pruugi järgneda kriminaalhooldust," selgitas Lumiste.

Tervisekassa hakkab tegelema ka kinnipeetavatega

Tartu vanglast alustati ümberkorraldustega seetõttu, et tegu on kolmest vanglast kõige vanema kompleksiga, ütles Kuuse. Tartu vangla piirkonnaks jääb Lõuna- ja Kagu-Eesti.

Tallinna vangla kui kõige moodsam ja turvalisem kinnipidamisasutus on see, kuhu paigutatakse edaspidi kõige ohtlikumad ja suuremat järelevalvet vajavad vangid. Näiteks viiakse tartu vanglast sinna üle seksuaalkurjategijad ja sõltlased. Plaani järgi hoitakse Tallinnas vanglakohtade täitumust 70 kuni 75 protsendi juures, ütles Kuuse.

Lisaks Tartu vangla ümberkorraldustele liidetakse 1. juulist vanglameditsiin üldise tervishoiusüsteemiga ehk tervishoidu hakkab vanglates korraldama tervisekassa.

Samuti kaob ära riigile kuuluv äriühing Eesti Vanglatööstus ning vangidele töö pakkumisega hakkab tegelema vastav keskus Tallinna vanglas.

Lisaks laienevad vangide õigused e-teenuste kasutamisel, näiteks saab suhelda video vahendusel lähedastega ja osaleda e-õppe kaudu kursustel.