X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sten Schwede: sõda Ukrainas on andnud Põhja-Koreale jõudu pingete kasvatamiseks

Foto: ERR

Ukrainas käiv sõda on andnud Põhja-Koreale energiat ja jõudu enda piirkonnas pingete kasvatamiseks, ütles Eesti suursaadik Lõuna-Koreas Sten Schwede "Välisilmas".

Korea poolsaarel on seis pinev, sest Põhja-Korea on viimase kuu jooksul teinud mitu vaenulikumat avaldust ja käiku. Viimati katsetas Põhja-Korea veealust tuumarelvasüsteemi vastuseks USA, Lõuna-Korea ja Jaapani ühistele mereväeõppustele.

"Pinged on kindlasti tuntavalt kasvanud. Ja murelikuks teeb see, millisesse konteksti need asetuvad. On ju selge, et Põhja-Korea on leidmas uut energiat ja jõudu siin provotseerida just tänu sõjale Ukrainas ja selle tõttu, et see on andnud neile võimaluse oma nähtavust kasvatada ja tähelepanu saada, mida võib-olla mõni aasta tagasi veel ei olnud just tänu pandeemiale. Kõik see asetubki sellesse konteksti," kommenteeris Sten Schwede.

Ta tõdes, et see teeb Lõuna-Korea murelikuks, sest näiteks Venemaalt saadud tehnoloogilise abi tõttu on Põhja-Korea suutnud ilmselt tugevdada oma sõjalist võimet.

"Sellele saab Lõuna-Korea vastata ainult, andes edasi sõnumid oma liitlastega, kelleks on loomulikult USA ja ka Jaapan, et igasugune rünnak riigi vastu tähendab Põhja-Korea režiimi hävitamist. Aga loomulikult, kuni need (raketi)katsetused on niisugused nagu nad siiani on olnud ehk raketid lendavad Japani merre või lõuna suunas neutraalsetesse vetesse, seni niisugust sõjalist eskalatsiooni ei toimu. Siin on Lõuna-Korea olnud üllatavalt kontrollitud ja küps riik," lisas suursaadik.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un ütles hiljuti, et kahe Korea ühinemine on võimatu. Schwede märkis, et ka Lõuna-Korea valitsus on nõus, et mingit ühinemist ei saagi nii pea toimuda.

"Nende seisukoht on, et enne kui Põhja-Korea pole tuumavabaks muutunud, ei saagi ühinemist toimuda. Nii et iseenesest see, et Põhja-Korea liider palus konstitutsioonist eemaldada selle võimaluse ja perspektiivi, ei tähenda iseenesest midagi. Aga kui see tähendab edasist eskalatsiooni, siis see teeb kindlasti murelikuks," sõnas Schwede.

Hiina ei ole siiani Põhja-Korea nähtavuse kasvule reageerinud. Schwede hinnangul on Hiina huvitatud vaikselt kestvast vastasseisust, kuid mitte eskalatsioonist Korea poolsaarel, sest see tähendaks, et USA tooks piirkonda oma sõjalisi võimeid juurde.

"Samas muidugi ei toeta ju Hiina ka kindlasti liigsõbralikke suhteid kahe Korea vahel, mis võiks viia ühinemiseni, mis tähendaks jällegi seda, et potentsiaalselt jõuaksid mingil hetkel USA väed Hiina piirile liiga lähedale," lisas ta.

"Välisilm" tegi välissuhete nõukogu andmetele tuginedes ülevaate sellest, kus maailmas on veel viimasel ajal pinged või ka konfliktid kasvanud.

Kõige suurema rahvusvahelise mõjuga on sõda Ukraina ja Venemaa vahel, millega Kreml alustas 20. veebruaril 2014 ehk üks kuu vähem kui 10 aastat tagasi.

Teine on sõda Iisraeli ja palestiinlaste terrorirühmituse Hamas vahel Gazas. Eelmisel pühapäeval teatas Gaza terviseministeerium, et hukkunud on 25 000 ja vigastada saanud üle 62 000 palestiinlase. Kahe riigi lahendusest ei taha Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu veel kuuldagi.

Nende kahe varju on jäänud sõda Süürias, kus kodusõda on taandunud konfliktideks kirdeosas islamiäärmuslaste ja keskvõimu vahel, kurdide võitluseks araablaste hõimudega ning Türgiga Põhja-Süürias. Lisaks annab Iisrael õhulööke Süüria ja Iraani sõjaväe positsioonidele. Ka Jordaania jahib piiriäärsetes Süüria linnades õhulöökidega relvasmugeldajaid.

Aafrikas on mitu kollet, olgu siis põhjuseks kodusõda või vaenutsevate liikumiste tekitatud poliitiline ebastabiilsus: Liibüa, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Etioopia ja Somaalia.

Jeemeni rannikul korraldavad huthid rünnakuid rahvusvahelise kaubanduse vastu. Sekkunud on USA ja Suurbritannia, aga ka teised, peamiselt Euroopa riigid. Sekkumine tähendab raketilöökide andmist huthi sõjaliste positsioonide pihta.

Iraan ja Pakistan korraldasid omavahel raketirünnaku. Reedel helistasid välisministrid ja leppisid kokku, et pinged tuleb maha tõmmata ja paremate suhete loomise nimel pingutada. Aga vastasseis pole kadunud.

Praegu on Taiwaniga seotud pinged pigem taandunud pärast valimisi. Ja sealsamas kõrval on Lõuna-Hiina meri, samasugune oluline kaubandustee nagu Jeemeni kõrval ning seal Hiina, pehmelt öeldes, vaidleb mereala üle Filipiinide, Vietnami, aga ka Malaisia, Brunei ja Indoneesiaga.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Tarmo Maiberg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: