Kim Jong Un ütles esmaspäeval Põhja-Korea parlamendi ees peetud kõnes, et Lõuna-Korea on tema riigi peamine vaenlane ning selle elanikke ei tohi enam käsitleda kaasmaalastena.

"Sõnastused nagu "riigi põhjapool", "sõltumatu, rahumeelne ühinemine" ja "suur rahvuslik ühtsus" peavad kaduma meie põhiseadusest," ütles diktaator.

Ühtlasi käskis Põhja-Korea juht sulgeda Lõuna-Koreaga ühinemist propageerivad riigiasutused ning teisaldada Korea ühtsust sümboliseeriv Pyongyangis asuv monument, mida Kim nimetas silma riivavaks.

Juba detsembris teatas Kim Jong Un, et Korea ühinemine "ühe riigi, kahe süsteemi" põhimõtte alusel pole enam realistlik, kuigi tegemist oli Põhja-Korea aastakümneid püsinud ametliku poliitikaga.

Lisaks süüdistas Kim Lõuna-Korea seniseid valitsusi soovis ühendada riik alla neelates Põhja-Koread. Ta lisas, et Pyongyang peab valmistuma kogu Lõuna-Korea territooriumi allasurumiseks "suure sündmuse" käigus. Ühtlasi lubas Kim vastata sõjaga, kui Lõuna-Korea siseneb Põhja-Korea territooriumile "kasvõi 0,001 millimeetri ulatuses".

Soulis tegutseva Põhja-Koread uuriva asutuse NK Pro analüütik Jeongmin Kim ütles Financial Timesile, et Põhja-Korea diktaatori käik viitab vajadusele olla ideoloogiliselt järjepidev, sest ideoloogiline puhtus on tema režiimi üks legitimeerimise viise. Põhja-Korea juhil on raske korraga suurendada vastasseisu Lõuna-Koreaga samal ajal väites, et tema eesmärk on jätkuvalt riigi rahumeelne ühinemine.

Analüütiku sõnul mainis Põhja-Korea valitseja, et ta ei kavatse alustada sõda, kuid kõne rõhuasetus Põhja-Korea territoriaalsele terviklikkusele tekitab ruumi piirikokkupõrgete sagenemiseks.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol mõistis Kim Jong Uni avaldust hukka.

Jeongmin Kimi sõnul võib mõjutada Põhja-Korea ametliku poliitika muutus ühinemise suhtes ka Lõuna-Korea poliitikat vahetult enne aprillis peetavaid parlamendivalimisi.

"Lõuna-Korea vasakpoolsed on pikalt toetanud suhtlemise ja koostöö poliitikat Põhja-Koreaga tulevikus riigi taasühinemise eesmärgil," ütles ta.

"Mitte ainult ei muutu selline lähenemine vähem jätkusuutlikuks, kuid ka Lõuna-Korea enda põhiseaduslik pühendumus taasühinemisele võib sattuda küsimärgi alla," lisas analüütik.