X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas: ükskõik, mis ma teen, on see valesti

Kaja Kallas Raadio 4-s.
Kaja Kallas Raadio 4-s. Autor/allikas: Anna Pavlenko/Raadio 4

Peaminister Kaja Kallas ütles Raadio 4-le antud intervjuus vabariigi aastapäeva vastuvõtul osalemisest loobumist kommenteerides, et kõik tema valikud oleksid leidnud avalikkuses pahatahtlikku tõlgendamist.

"Riigikogu liikmed on ka põhiseaduslik institutsioon. Ja kui president otsustab, et ta riigikogu liikmeid ei kutsu, kutsub ainult mingi nomenklatuuri, valikuliselt, siis see küsimus ju algas sealt," põhjendas Kallas, miks ta otsustas vabariigi aastapäeva vastuvõtule mitte minna.

Kallas, kes on ühtlasi Reformierakonna esimees ütles, et tal oli plaan sellel üritusel osaleda, aga kui nägi reaktsiooni, ei pidanud ta minekut enam õigeks.

"Ma ei mõista tegelikult, miks president sellise otsuse tegi. Ja solidaarsusest selle parlamendi toetuseks ma ka ei lähe. Ja ausalt öeldes kui terve nädal käis jutt sellest, et see on presidendi otsus, keda ta kutsub või ei kutsu, siis peaks ka külalistel olema vaba valik, kui see ei ole institutsioonist lähtuv."

Saatejuht refereeris ajalehtede juhtkirju, milles kirjutati, et Kallas leidis ettekäände vastuvõtule mitte minna, et vältida ebamugavat olukorda oma abikaasa tõttu, kes idavedude skandaaliga eelmise aasta ühe suurema poliitilise skandaali tekitas.

Kallas vastas, et see ei vasta tõele, sest ta oli vastuvõtule minemas ja see skandaal ei olnud kordagi teemaks.

"Aga nähes praegu ajakirjanike õelaid märkusi minu abikaasa kohta, siis ausalt öeldes ma mõtlesin, et mida nad olid kavatsenud korraldada minu abikaasale vabariigi presidendi vastuvõtul. Ükskõik, mis ma teen, on see valesti. Kui ma lähen sinna, on valesti, kui ma ei lähe, on valesti. Igal probleemil on ainus lahendus või õigemini – üks süüdlane."

Saates tuli jutuks ka Kallase intervjuu ajalehele The Times, kus ta ütles, et Euroopa peab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul julgeolekut kindlustama, kuna siis võib Venemaa taas ohustada NATO idatiiva riike.

"Te võtate jälle selle ERR-i tõlke (ERR-i tõlge oli siiski korrektne, kuna Times kasutas Kallasele viidates kahel korral väljendit "eastern flank" ehk "idatiib", mille väljaanne alles artikli hilisemas veebiversioonis ära muutis - toim). Tegelikult ma ei öelnud "idatiival", ma rääkisin NATO-st. Ma ei räägi Eestist, ma ei räägi NATO idatiivast, vaid ma olen rääkinud NATO-st kui sellisest."

Miks see Kallase sõnul oluline on ja miks tuleb vahet teha?

"Vahe on just sellepärast, et kui mõned NATO riigid arvavad, et Venemaa on oht, aga mitte neile, siis see tegelikult nii ei ole. NATO on nii tugev, kui tugev on iga NATO riik eraldi. Ja iga NATO riik peab hakkama rohkem investeerima kaitsesse. Miks? Aga just sellepärast, et nõrkus provotseerib agressorit. Kui NATO on nõrk ja ei ole valmistunud, siis ta võib selle käigu ette võtta. Aga kui on piisavalt valmistunud, siis ta seda käiku ette võtta ei julge. Ja see on just selleks, et sõda ära hoida," sõnas Kallas.

Peaminister kommenteeris ka Ukraina presidendi Eesti visiidi ajal üles kerkinud teemat, et Eestis on mobilisatsiooniealisi Ukraina mehi ja kas need peaks Ukrainale välja andma.

"Esiteks, president Volodõmõr Zelenski seda meilt kuidagi ei palunud. Ta ütles, et nad tegelevad sellega Ukrainas. Et on inimesed, kes on rindel ja on inimesed, kes maksavad makse ja peavad üleval neid, kes on rindel. Et ühe sõduri ülalpidamiseks läheb seitse-kaheksa inimest, kes tööd teevad. Ja siis on inimesed, kes justkui makse ei maksa Ukrainas. Ta (Zelenski - toim) ütles ka seda, et kui nad on lahkunud õiguslikel alustel või enne seda, kui piirid kinni pandi, siis neil on õigus viibida välismaal. Ukrainlastel ei ole mingit kavatsust neid inimesi taga ajada välismaal ja meil puuduvad õiguslikud alused seda teha ja seda ei ole meilt ka palutud. Ukraina ise kontrollib, kellel on õigus riigist lahkuda. Kui nad on meile jõudnud, siis meil ei ole õigust ajutisest kaitsest keelduda," sõnas Kaja Kallas.

Ta lisas, et Venemaa loodab, et aeg mängib tema kasuks ja et lääs väsib Ukraina toetamisest ja Venemaa saab oma tahtmise. Kallase sõnul ei tohi aga lääs oma jõudu alahinnata, sest Euroopa majanduslik ja sõjaline jõud on palju suurem kui Venemaal. Tegelikult ei lähe Kallase sõnul Venemaal üldsegi hästi ning pärast eelseisvaid presidendivalimisi ootab Vene ühiskonda hulga ebapopulaarseid otsuseid, et Putin saaks oma sõjamasinat elus hoida.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Raadio 4

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: