Kolmapäeval alanud streik kestab mitu päeva ning neljapäeval on streigi ulatus suurim. Peatub paljude ühistransporditeenuste töö, kusjuures täielik mõju avaldub sõltuvalt omavalitsusest alles reedel. Kokku streigib umbes 20 000 transpordisektori töötajat, vahendab Yle.

Lennukiilkus peatus neljapäeval peaaegu kõikides Soome lennujaamades. Finnair tühistas streigi tõttu umbes 550 lendu.

Streik mõjutab ka mitme poeketi kaubavalikut ja lahtiolekuaega. Teiste kaupluste hulgas mõjutab streik ka Soome Lidli poode.

Soome Posti töötajatest streigib 10 000 ning kirjade ja pakkide tarned viibivad. Helsingis ja Uusimaal ei tööta enamik lasteaedu ja lastehoiuasutusi kolmapäeval ja neljapäeval.

Streik puudutab erinevaid sektoreid, alustades hotellidest ja restoranidest ning lõpetades ehitus- ja tööstusettevõtetega.

Streigi põhjustas Soome suurimate ametiühingute rahulolematus valitsuse poliitikaga, vahendab Yle. Näiteks ärritab ametiühinguid valitsuse soov piirata senisest rohkem poliitiliste streikide ja toetusstreikide korraldamise võimalusi. Valitsuse plaanide kohaselt trahvitaks ebaseaduslikuks tunnistatud streigist osa võtvaid töötajaid kuni 200-eurose trahviga ning sellist streiki korraldavale ametiühingule saaks määrata kuni 150 000 eurot trahvi.

Samuti soovib valitsus lihtsustada töötajate vallandamist ning kasutada senisest rohkem üleriigiliste kollektiivlepingute asemel lepinguid konkreetse ettevõtte tasemel.

Ametiühinguid ärritab ka valitsuse soov lõpetada esimese haiguspäeva hüvitamine.

Valitsus otsustas teha muudatusi ka töötuskindlustushüvitise ja eluasemetoetuse maksmises. Viimane toetus on sarnane Eesti toimetulekutoetusega. Esiteks külmutatakse toetuste suurus kuni 2027. aastani, seni on neid indekseeritud. Teiseks muutub töötuskindlustushüvitis seniste sissetulekute põhiseks ning see hakkab kahanema töötuks oleku perioodi pikenedes.

Samuti suurendatakse omavastutusperioodi, mille käigus toetust ei saa. Lisaks kärbitakse ka täiskasvanute ümberõppeks kuluvaid vahendeid.

Veel üks valitsuse vastuoluline idee on ettepanek rakendada palgaläbirääkimistel niinimetatud ekspordimudelit, mis seoks mitteekspordisektori palgatõusud juriidiliselt maksimaalselt ekspordisektori palgatõusu tasemega. Praktikas tähendaks see, et näiteks õdede palgatõus ei tohiks ületada eksporttööstuses hõivatute palgatõusu. Muudatuse eesmärk on parandada Soome ekspordisektori konkurentsivõimet.

Lisaks streigile viisid riigi suurimad ametiühingud SAK ja STTK meeleavalduse Helsingi Senati väljakule. Kokku võttis meeleavaldusest osa 13 000 inimest, kirjutab Yle.

Meeleavaldajate ees esinesid ametiühingujuhid. Kohale tulid ka opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikud.

Koonderakonda kuuluv Soome tööminister Arto Satonen ütles meeleavaldajatele, et ilma reformide ja majandusliku olukorra parandamiseta ei saa Soome endale lubada kvaliteetset haridust ja sotsiaalkindlustust. Reformid peaksid aitama suurendada tööhõivet ja kasvatada majandust, motiveerides inimesi töötama.

"Töö vastuvõtmine tuleb Soomes alati tulusaks muuta. Samuti peab täistööajaga töötamine olema alati tulusam kui osaajaga töötamine," ütles Satonen.

Minister väljendas lootust, et SAK naaseb läbirääkimislaua taha.

"Soome töötaja ja tööandja on samal poolel," lisas ta, selgitades, et Soomel tuleb oma rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada.

SAK-i esimees Jarkko Eloranta nimetas aga Soome peaministri Petteri Orpo valitsust südametuks. Eloranta lisas, et valitsus pole reformide elluviimisel töötajaid kuulda võtnud ning sotsiaalkindlustuse kärped ei mõjuta Soome konkurentsivõimet.

"Need ei mõjuta riigi rahandust ega tööhõivet. Nüüd nõrgendab valitsus ainult palgasaajate võimalusi oma olukorda mõjutada," ütles Eloranta Ylele.

Tööandjad ütlevad, et Soome elab praegu üle jõu ja heldete sotsiaaltoetuste tõttu jätavad inimesed sageli tööle minemata.

"Soome kulutab tohutult palju rohkem kui teenib ja see ei ole pikas perspektiivis kuidagi võimalik. On täiesti selge, et me peame muutma sotsiaalse turvalisuse süsteemi nii, et töötegemine oleks alati majanduslikult kasulikum kui sotsiaaltoetustel elamine," sõnas Soome tööstuse keskliidu juhatuse liige Ilkka Oksala.

Meeleavaldusele saabus ka suurima opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide juht Antti Lindtman, kes ütles, et ametiühingute nõue seisneb selles, et valitsuserakonnad peaksid valimislubadustest kinni. Samuti kritiseeris ta sotsiaalkindlustuse süsteemi reformi.

"Selle nõrgendamisega lükkab valitsus Soome vastasseisu tsüklisse," ütles ta.

Tööandjate esialgsel hinnangul läheb streik Soome majandusele maksma ligi 360 miljonit eurot.