Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalakäijat.

"Meie liiklusohutuse olukord teedel ei ole kindlasti hea. Liikluskäitumine on võtmas pigem negatiivset suunda," ütles transpordiameti direktor Priit Sauk.

"Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese," lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

2023. aasta mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november, detsember, mil hukkus kokku 29 inimest. Maanteel toimus 69 protsenti kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest (36 õnnetust). Möödunud aastal oli üheksa päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21. 

Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, vähene turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite kasutamine ning manööverdamine ja liiklejate füüsiline seisund. 

2023. aastal suurenes joobekontrollide arv seitsme protsendi võrra, ulatudes peaaegu 970 000-ni. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2023. aastal peaaegu 6300, mis on viis protsenti vähem kui eelneval aastal. Joobes jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes 66-ni, samas kui joobes jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste arv vähenes 15-ni. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest. 

2023. aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes liiklusväärtegude arv ei muutunud, kuid liikluskuritegude arv vähenes veidi üle kümnendiku. 

Mõnevõrra on vähenenud käes hoitava telefoni kasutamine mootorsõidukit
juhtides: 36 protsenti juhtidest ei kasuta sõidu ajal telefoni. Kuid viimane näitaja on suurenenud käed vaba seadme laiema leviku ja kasutamise arvel.

Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 2900, nende arv jäi 2022. aasta tasemele.

Laste turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine on aga järjest negatiivsem trend, kuna 2023. aastal registreeriti ligi 250 juhtumit ehk 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 

2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel kokku kuus laevaõnnetust ning registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Hukkunuga õnnetusi ei olnud, üks inimene sai viga. 2023. aastal väikelaevadega seotud vigastatutega võib hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes hea tulemus. 

2023. aastal registreeriti lennuohutuses kokku 2079 juhtumit, millest viis olid tõsised intsidendid, sealhulgas üks lennuõnnetus Rae vallas Aruvalla külas, kus kukkus alla gürokopter ja hukkus selle piloot. Võrreldes eelneva aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23 protsenti. Selle põhjuseks on suurenev lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine ja senisest parem teavitamiskultuur. 

2023. aastal ehitas transpordiamet 13 Eesti maakonnas 39 liiklusohtlikku kohta ohutumaks, investeerides selleks kokku 5,5 miljonit eurot. Ümberehitatud kohtadest 22 asusid põhi- ja tugimaanteedel ning 17 kõrvalmaanteedel. Enim ohtlikke kohti (9) muudeti ohutumaks Tartumaal, Harjumaal ehitati ümber kaheksa liiklusohtlikku kohta. Lisaks tehti ümberehitusi viies bussipeatuses.

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich ütles, et kannatanutega toimunud liiklusõnnetuste arv on viie aasta kõrgeim.

Ta ütles, et peamiseks liiklusõnnetuse liigiks on muutumas nn ühesõiduki õnnetused. Kõige rohkem toimus liiklusõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem Saaremaal ja Hiiumaal.

36 surmaga lõppenud liiklusõnnetust toimus maanteel. Surmaga lõppenud liiklusõnnetustes iga kolmas juht tarvitas alkoholi.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo ütles, et 2023. aastal kasvas nende inimeste arv, kes ületasid kiirust rohkem kui 60 km/h, kasv oli 16 protsenti.

59 hukkunud inimesest 18 ei kasutanud turvavarustust. Kõige sagedasem liiklusrikkuja on 41-aastane mees, kes sõidab BMW-ga. Kõige sagedasem õnnetuste põhjustaja 41-aastane mees, kes sõidab VW-ga.